Kriis on toonud Soome tööturule kärbitud töötingimustega „alamkihi”

Uue majandussurutise ajal võtavad Soome tööturul üha enam võimust ebatüüpilised töösuhted, näiteks osalise tööajaga ja tähtajalised tööd.

Ebatüüpilise tööeluga inimeste rühma kuuluvad ka vabakutselised, renditöötajad ja osa väikeettevõtjaid. Nendest on kujunenud tööturu uus alamkiht ehk prekariaat, kelle hulgas on nii lihttöö tegijaid kui ka doktorikraadi omanikke.

Mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast precarius ja tähendab ebakindlust. Prekariaadi elule on iseloomulik nii majanduslik ebakindlus kui ka nõrgemad sotsiaalsed garantiid. Soome eelmine majanduskriis lama (1990–1993) aitas uue sotsiaalse kihi sünnile palju kaasa. Alates 1990. aastatest on näiteks osalise tööajaga töökohtade arv pea kahekordistunud.

Soomes on hakatud protestima selle vastu, et nn uue proletariaadi olemasolu ei taheta näha. Vasakpoolsete madalseis on paljude arvates tingitud just nende oskamatusest tööturu muutustele reageerida.

Vasakleer ei reageeri

Sotsioloog Jukka Peltokoski hinnangul esitab prekariaat vasakpoolsele poliitikale ja ametiühingutele uue tõsise väljakutse. Peltokoski on üks sel kevadel avaldatud raamatu „Paskaduunista barrikadille” autoritest. Raamatus õhutatakse nn pasatööde tegijaid ehk nigelates töösuhetes olevaid inimesi ühinema ja looma uue klassiteadvuse.

Helsingin Sanomate ajakirjanik Antti Blafield kirjutas aga, et hoolimatus uue ühiskonnakihi suhtes võib kutsuda esile vastu­reaktsiooni. Maailmast leiab tema teada näiteid, kuidas ettevõtted on langenud vihase prekariaadi küberrünnakute ohvriks.

Sel nädalal esitatakse Soomes mõnele prekariaadiaktivistile süüdistus 2006. aasta maipühade meeleavaldusel tekitatud kahju pärast.

Ebatüüpiliste tööde rohkus väljendab ka inimeste aina kasvavat soovi luua personaalne ja omaenda vajadustest lähtuv töökarjäär.  Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi peaspetsialisti Pentti Kananeni arvates võiks Soome pürgida suunanäitajaks selles, kuidas tööturumeetmed, nagu valvamine ja suunamine, asendatakse toetusega inimeste ideede elluviimisele.

Psüühiline väsimus töölkäimisest

•• Hiljuti avaldatud uuringu tulemuste järgi usub enamik soomlasi, et majanduskriisi ajal peavad inimesed veelgi kehvematel tingimustel tööd vastu võtma.

•• Tänu eelpensioni võimalustele jäädakse Soomes pensionile keskmiselt 60-aastaselt, kuigi tegelik pensioniiga algab alles 63-aastaselt.

•• Üks põhjus on just, et inimesed ei jaksa kauem tööl käia. Seejuures ei tähenda see mitte niivõrd füüsilist, kuivõrd psüühilist jaksamist.

•• Mainitud uuringu tulemuste järgi on 61 protsendi soomlaste arvates suurimad probleemid liiga kõrged nõudmised töötajatele ja aina kiirenev töötempo. Peale selle sunnivad töölt lahkuma masendus ja läbipõlemine.

•• Viimastel aastatel on juurde tulnud ka alla 35-aastaseid töövõimetuspensioni saajaid. Suurt osa neist vaevavad psüühilised hädad.