Sel­lest ra­hast oma­kor­da 19 mil­jar­dit kroo­ni peaks tu­le­ma sot­siaal­mak­su 20-prot­sen­di­sest pen­sio­nio­sast, mi­da kõik töö­ta­vad ini­me­sed oma pal­galt mak­sa­vad. Ülejää­nud pool mil­jar­dit kroo­ni tu­leb täien­da­va siir­de­na rii­giee­lar­vest: näi­teks en­dis­te­le rii­gi­ko­gu liik­me­te­le eri­pen­sio­ni­de maks­mi­seks (mis ula­tu­vad 16 400–30 750 kroo­ni­ni), aga ka 2008-kroo­nis­te rah­va­pen­sio­ni­de maks­mi­seks.

Pa­ra­ku on pen­sio­ni­de­le teh­ta­vad ku­lu­tu­sed suu­re­mad kui pen­sio­ni­kind­lus­tus­mak­sest ra­ha lae­kub: tä­na­vu esi­me­se kuue kuu­ga lae­kus sot­siaal­mak­su pen­sio­ni­de maks­mi­seks 7,5 mil­jar­dit kroo­ni. Sa­mal ajal ku­lus pen­sio­ni­deks ter­velt 9,1 mil­jar­dit. See­ga tõid tä­na­vu esi­me­sed kuus kuud li­gi 1,6 mil­jar­dit kroo­ni mii­nust. Jah, na­tu­ke on siin abi tei­se sam­ba mak­se­te pea­ta­mi­sest – võib eel­da­da, et tä­na­vu lae­kub sot­siaal­mak­su riik­lik­ku pen­sio­ni­kind­lus­tus­se 16,5 mil­jar­dit kroo­ni. Kuid ome­ti jääb pen­sio­ni­kas­sa tä­na­vu li­gi 2,5 mil­jar­di kroo­ni­ses­se de­fit­sii­ti.

Kus­kilt võimu­ko­ri­do­ri­dest lip­sas ko­ge­ma­ta väl­ja uitmõte, et pen­sio­ni­de vä­hen­da­mi­seks võik­sid pen­sionä­rid maks­ta ra­vi­kind­lus­tus­mak­su. Sel­le­le järg­nes pea­gi ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi pres­si­tea­de, mil­les ra­han­dus­mi­nis­ter Jürgen Li­gi kin­ni­tas, et se­da ei ole aru­ta­tud. Sa­mas mai­nib mi­nis­ter, et eks­per­did on pen­sio­ni­de ra­vi­kind­lus­tu­se­ga mak­sus­ta­mi­sest rää­ki­nud ju­ba aas­taid.

Keskmiselt 4300 krooni

Jah, see jutt on õige, kuid jul­gen öel­da, et ai­nult osa­li­selt. Ter­vis­hoiu ra­has­ta­mi­se eks­per­did, seal­hul­gas po­lii­ti­kauu­rin­gu­te kes­ku­se Pra­xi­s en­da analüüti­kud, ei ole te­ge­li­kult soo­vi­ta­nud ra­vi­kind­lus­tu­se maks­mist pen­sio­ni­de vä­hen­da­mi­se kau­du. Pen­sio­nid on meil nii­gi ma­da­lad ja pen­sionä­ri­de oht lan­ge­da vae­sus­se (sh kõrge­te ra­vi­mi­ku­lu­de tõttu) on nii­gi Ees­tis vä­ga suur. Ena­mik eks­per­te on hoo­pis soo­vi­ta­nud, et pen­sionä­ri­de eest ta­su­taks ra­vi­kind­lus­tu­se osa hai­ge­kas­sa ee­lar­ves­se muu­dest rii­giee­lar­ve tu­lu­dest – just nii na­gu ta­su­tak­se prae­gu näi­teks töö­tu­te või lap­se­hool­dus­puh­ku­sel ole­va­te va­ne­ma­te eest. Ehk siis: kui pen­sio­ne ka ra­vi­kind­lus­tu­se­ga mak­sus­ta­da, siis se­da ei to­hi te­ha nii, et pen­sio­nid jää­vad 13 prot­sen­ti väik­se­maks.

Pen­sio­ni­de ra­vi­kind­lus­tu­se­ga mak­sus­ta­mi­ne ei ole olu­li­ne niivõrd prae­gu­se ee­lar­vek­rii­si tin­gi­mus­tes, kuivõrd pi­ke­mas pers­pek­tii­vis. Prae­gu maks­tak­se sot­siaal­mak­su vaid li­gi pool­te ini­mes­te pealt, kes on hai­ge­kas­sas kind­lus­ta­tud. Aga rah­vas­tik va­na­neb, töölk­äi­ja­te-pen­sionä­ri­de su­he nih­kub tu­le­vi­kus töö­ta­ja­te kah­juks – ja nii te­ki­vad edaspidi prob­lee­mid mit­te üks­nes pen­sio­ni­de maks­mi­se­ga, vaid ka ter­vis­hoiu ra­has­ta­mi­se­ga. Si­du­des ter­vis­hoiu ra­has­ta­mi­se pen­sionä­ri­de ar­vu või pen­sio­ni­ku­lu­de­ga, on po­lii­ti­ka­ku­jun­da­ja­tel to­pelts­tii­mul te­ge­le­da rah­vas­ti­ku va­na­ne­mi­sest tu­le­ne­va­te prob­lee­mi­de­ga: näi­teks suu­ren­da­da va­ne­maea­lis­te tööhõivet, mõju­ta­da sündi­must või im­por­ti­da võõrtööjõudu.

Jah, ta­su­des rii­giee­lar­vest pen­sionä­ri­de eest ra­ha hai­ge­kas­sa ee­lar­ves­se, tu­leb see­gi ra­ha lei­da mak­su­maks­ja tas­kust. Kuid nii saab ter­vis­hoiu ra­has­ta­mi­se baa­si laien­da­da, tõstes käi­be­mak­su või tu­ba­kaakt­sii­si või mak­sus­ta­des kõrge­malt et­tevõtlus­tu­lu.

Ees­ti prob­leem ei ole sel­les, et pen­sio­nid olek­sid vä­ga suu­red. Kesk­mi­ne pen­sion on pä­rast ap­ril­li­kuist in­dek­see­ri­mist li­gi 4300 kroo­ni. Va­na­du­se alu­sel pen­sio­ni saa­va­te ini­mes­te kesk­mi­ne pen­sion on pi­sut suu­rem, li­gi 4800 kroo­ni. Kuid vä­ga suur osa pen­sionä­re saab vä­ga väi­kest pen­sio­ni – eri­ti töövõime­tus­pen­sio­ni saa­jad, kel­le kesk­mi­ne pen­sion jääb al­la 3000 kroo­ni. See­ga ei ole Ees­ti mu­re see, et pen­sio­nid olek­sid kõrged. Pi­gem on asi sel­les, et ar­ves­ta­des Ees­ti mak­su­koor­must on meil pen­sio­ni saa­jaid vä­ga pal­ju.

Kaotaks sotsiaalmaksu üldse?

Tei­salt: va­na­dus­pen­sionä­rid ei ole­ jäl­le­gi nii keh­vas olu­kor­ras kui näi­teks töö­tud. Kesk­mi­ne pen­sion moo­dus­tab li­gi 76% kesk­mi­sest töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­sest, va­na­dus­pen­sio­ni pu­hul 85%. Ent sa­mal ajal kui töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist maks­tak­se ku­ni ühek­sa kuud, siis va­na­dus­pen­sio­ni maks­mist ei lõpe­ta­ta.

Kui pen­sio­ni­de ra­has­ta­mi­seks muid al­li­kaid ei lei­ta ja pen­sio­ne peab vä­hen­da­ma, siis kind­las­ti ei soo­vi­taks ma se­da te­ha 13%-se vä­hen­da­mi­se teel ra­vi­kind­lus­tus­mak­su ni­me all. Pi­gem võiks kaa­lu­da võima­lust te­ha se­da pen­sio­ni­de tu­lu­mak­sus­ta­mi­se kau­du. Võima­lik on vä­hen­da­da ka pen­sio­ni­de ar­vu­ta­mi­se alu­seks ole­vat aas­ta­hin­net või kär­pi­da töö­ta­va­te pen­sionä­ri­de pen­sio­ni. Eks­per­did on soo­vi­ta­nud ka eri­pen­sio­ni­de kät­te­saa­da­vu­se vä­hen­da­mist – eri­ti ju­hul kui ini­me­ne jät­kab töö­ta­mist. Need soo­vi­tu­sed tä­hen­dak­sid, et vae­se­maid pen­sionä­re mõju­tak­sid kär­ped vä­hem.

Iseküsi­mus on: kui ots­tar­be­kas on pi­ke­malt jät­ka­ta nii kil­lus­ta­tud sot­siaal­kind­lus­tussüstee­mi ra­has­ta­mist, na­gu see Ees­tis on? Meil on eral­di sot­siaal­mak­su pen­sio­nio­sa ja ra­vi­kind­lus­tu­se osa. Töö­tu­kas­sas on vir­tuaal­se­tel kon­to­del eral­di tö­öand­ja­te poolt maks­tud töö­tus­kind­lus­tu­se ra­ha ja töö­ta­ja­te poolt maks­tud ra­ha. Plaa­ni­tak­se veel hool­dus­ra­vikind­lus­tust ning tööõnne­tu­se- ja kut­se­hai­gus­kind­lus­tust. Mõel­dav oleks veel ju ka lap­se­va­ne­maks saa­mi­se kind­lus­tus, mil­le ar­velt maks­taks va­ne­mahüvi­tist. Sot­siaal­sek­to­rit ra­has­ta­tak­se na­gu­nii eral­di ka muu­dest mak­su­dest, sh tu­lu- ja tar­bi­mis­mak­su­dest.

Kuid na­gu prae­gu nä­ha, vaa­da­tak­se krii­sio­lu­kor­ras na­gu­nii ko­gu se­da ra­ha koos ja sea­tak­se pii­ran­guid sel­le ka­su­ta­mi­se­le – mee­nu­ta­gem pii­ran­gut hai­ge­kas­sa re­ser­vi­ ka­su­ta­mi­se­le. Ehk võiks loo­bu­da kõigist nen­dest eral­di­seis­va­test tööjõumak­su­dest ja keh­tes­ta­da üks üht­ne tu­lu­maks ning ra­has­ta­da ter­vis­hoi­du, töö­tust ja pen­sio­ne koos muu­de ku­lu­de­ga rii­giee­lar­vest? Siis oleks mak­susüsteem sel­gem ja ad­mi­nist­ree­ri­mi­ne liht­sam. Ja sel­le ase­mel, et vaiel­da igal aas­tal eral­di tu­lu­mak­su ja töö­tus­kind­lus­tus­mak­se mää­ra üle, saak­si­me rää­ki­da liht­salt ava­li­ku sek­to­ri soo­vi­tud suu­ru­sest ja va­ja­li­kust mak­su­ta­se­mest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid