JUHTKIRI: Liiga palju bürokraatiat
See on siis tõsi – Eesti ametnikud liialdavad eurodirektiivide elluviimisel. Eks me kõik ole seda teadnud varemgi, aga nüüd tuleb sõnum otse Brüsselist. Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen on saatnud majandusminister Juhan Partsile kirja, milles uurib, miks Eesti pole veel seadnud endale eesmärke bürokraatiatõkete vähendamiseks.
Majandusministeerium püüab end välja vabandada jutuga, et bürokraatia vähendamine 25 protsendi võrra, mille täitmise 2012. aastaks on enamik liikmesriike eesmärgiks võtnud, olevat Eesti puhul raskendatud. Sellepärast et võrreldes vanade liikmesriikidega oleme selles valdkonnas juba niigi enne EL-i astumist kõvasti pingutanud.
Võib-olla tõesti, aga see ei tohiks takistada 10-, 15- või 20-protsendise eesmärgi võtmist. Näiteks toitlustus- ja majutusasutustele kehtestatud nõuetes pingutasid meie ametnikud selgelt üle – miks muidu eelistavad paljud ettevõtjad nüüd majutusäri n-ö mustalt ajada ja kliendid ei hooligi sellest, sest peavad ka mitteametlikku majutust turvaliseks. Bürokraatlikesse veidrustesse on mõnelgi puhul kaldunud andmekaitse inspektsioon, rohkem bürokraatiat kipub imbuma ettevõtete maksustamisse. Soovi kõike liigselt reguleerida leiab mitmest viimasel ajal koostatud seaduseelnõust. Paljude kohalike omavalitsusteni pole samuti jõudnud arusaam, et asjaajamist peaks lihtsamaks tegema.
Positiivseid arengujooni on ka. Näiteks ettevõtjaile palju tuska tegev dubleeriv andmete esitamine kaob kõigi eelduste järgi paari aasta pärast minevikku – suur osa andmetest, mida nõuab statistikaamet, läheb siis maksudeklaratsioonide esitamisega maksu- ja tolliametile ning majandusaasta aruande esitamisega äriregistrile.
Kuigi sõnarodu „bürokraatia vähendamise rahvuslik eesmärk” kõlab ka ise bürokraatlikult, tuleb säärase eesmärgi püstitamine Eestile ikkagi kasuks. Siis ei saa uusi regulatsioone kehtestavad ametnikud „Brüssel käskis”-vabandust enam kilbina kasutada.