Keelemõte: Emakeele jaoks oleme kõik vennad ja õed
Tänavusuvise keelevaidluse puhul äratab tähelepanu, et erinevalt vabadussamba-poleemikast ei kuulu karmimate ja resoluutsemate arvamuste avaldajad sugugi asjatundjate sekka. Just keeleuurijate ja -korraldajate sõnavõtud on olnud mõõdukamad. Kuidas küll saab emakeele käekäik erialainimesed nii külmaks jätta? Põhjus on lihtne: erinevalt mõnestki nn arvamusliidrist teavad nemad, millest jutt käib. Keelekasutuse puhul on üheselt mõistetavat õige ja vale piiri pea võimatu paika panna.
Kust algab viga?
Korralikult läbi mõtlemata seadusesäte annaks võimaluse taotleda karistust ka eranditult kõigile, kellele eesti keel on emakeel. Pruugib vaid kellelgi seda tahta. Asi ei ole isegi selles, kas määrataks trahve või tehtaks ettekirjutusi. Demokraatliku riigi seadus ei tohi jätta suvalise tõlgendamise võimalusi. Kuhu aga tõmmata piir, mille tagant algab karistamisväärne viga?
Ilmseid keelevigu ei sisalda mitte ainult viimasel ajal keeleteemal kirjutatud internetikommentaarid, vaid neid jagub ka nendesamade arvamusliidrite lugudesse – vähemalt sel kujul, millisena need toimetustesse jõuavad. Õigupoolest ei kasuta ka keeleteadlased veatut keelt. Kes norida tahab, leiab igaühelt midagi. Keelekasutus saab olla täiusele lähemal või täiusest kaugemal, kuid täiuslikust emakeelest jääb meid kõiki alati lahutama jupike maad. Vahe on ainult vahemaa pikkuses.
Juba vigade nägemise vaatenurki on palju. Nagu tõdeb keeleuurijate 2003. a koostatud keeleseire kokkuvõte, pööratakse keelevigadest rääkides tavaliselt tähelepanu suurele ja väikesele algustähele, kokku- ja lahkukirjutamisele ning sõnade tähendusele. Peaaegu täiesti tähelepanuta jäetakse seevastu nn tekstitasand: mõtete sõnastamine, lausete koostamine. Sinna kuulub muu hulgas näiteks põhimõte, et õige on lause „Laeva leidis Musta mere laevastik” (mitte „Laev leiti Musta mere laevastiku poolt”).
Kas karistatavaks keeleveaks peaks hindama ka perearstide seltsi koostatud „perearstide kvaliteedijuhise”? Juhis tähendab üht reeglit, nende kogum peaks olema kvaliteedijuhend. Mida arvata sellest, kui Kükita ja Mäo vahel avatud uut teelõiku nimetatakse trassiks? Trass on plaanile või kaardile kantud joon, mitte tee ega toru. Kuidas suhtuda veefirma tegelastesse, kes nimetavad sademevett sadeveeks ja väidavad tegemist olevat terminiga?
„Mutionu“ ümber teha?
Paljude pilku riivavad linnapildis võõrapärased – ja pahatihti pealekauba ka vigased – söögi- ja joogikohtade nimed. Nende vastu võideldes tuleks teha ettekirjutus ka Tõnu Kaljustele Nargen Opera, Nargen Halli ja Nargen Festivali eest. Pealegi: miks saksapärane Nargen, mitte eesti Naissaar? Sama vigased on sellised moodustised nagu Vaal Galerii, Haus Galerii, Hop Galerii. Õige nime näide on Draakoni Galerii ehk Draakoni galerii. Samal ajal on ilmne, millest nimetava käändega moodustatud köntjad nimed tekivad: ei taheta nimekuju käänamisega muuta. Tekib ju meilgi probleeme, kui on vaja kirjutada, et leedulaste Mažeikiu Nafta on Mažeikiai linnas asuv ettevõte.
Eri arvamusi on sama palju kui inimesi ja maitsest sõltub omajagu. Mõnel pool ei lubatavat kirjutada lauda istumisest. Lauda ei olevat võimalik istuda, istutavat ikka laua taha! Õnneks leidub 2006. a õigekeelsussõnaraamatus näide „lauas istuma”. Muidu peaks ehk ümber tegema „Mutionu peo” sõnad „siis kõik lauda istusid”.
