Terje Ojaver tõi päevavalgele Sisyphose pruudi kannatused

Kui siseneda Terje Ojaveri näitusele, siis jääd silmi hõõruma: kas tõesti liigub suur kivi iseenesest! Tegemist on muidugi mehhanismiga, mis seda kivi edasi viib.

Pealegi on kivi plastist. Kive on näitusel mitmes mõõdus ja sealjuures ka ehtsaid. Ojaver elab mere lähedal ja kivide hingeelu ta tunneb. Võib tunduda animistliku mõtlemisena, mis hingestab elutut loodust, kuid midagi on sellest loodusrahvastele ja lastele omasest mõtlemisest säilinud täiskasvanutegi juures. Kui ühes Ameerika ülikoolis küsiti tudengitelt, kas ookean teab, kus on uppunud laevad, vastas üle poole jaatavalt. Nii usub ka Terje, et igal kivil on oma hing, oma iseloom ja tal on jutustada meile oma lugu. Ta on väiksemaid kive isegi riietanud.

Näituse võti peitub aga tagumises ruumis jooksvas videos. Pruudikleidis naine püüab saada kahte palli mööda järsku nõlva jalaga tagudes mäe tipus olevasse väravasse. Ta on küll juba lähedal, kuid pallid veerevad uuesti alla. Kõik algab otsast peale. Siit ka siis see Sisyphose pruudi kujund. Sisyphose lugu on antiikmaailmas üks filosoofilisemaid. Asjata ei kirjutanud sel teemal oma hiilgava essee Albert Camus. Jumalate poolt karistatud Sisyphos pidi veeretama kivi mäe otsa, kuid alati veeres see tagasi. Tegevus tundub absurdsena, kuid Camus arvab, et Sisyphos oli õnnelik.

Kust aga näituse pealkiri „Petetute tants”? Reet Varblane pakub feministlikus võtmes tõlgenduse, et kui Sisyphost karistati sõnakuulmatuse eest, siis tema pruuti Terje Ojaveri kehastuses sõnakuulelikkuse eest. Ta on sunnitud meheliku spordiala vahenditega kandma oma koormat. Ühesõnaga, ka sõnakuulelikkus ja leplikkus ei jää karistama.

Pruut taob kahte palli

Terje Ojaver saadab oma näituse vaatajate ette sõnadega: „Armastuseks nimetame seoseid ja seisundeid inimeste vahel. Armastus seob, kohustab, allutab armastatu ja, ühesõnaga, võtab vabaduse mõlemalt poolelt. Kirg, iha ja imetlus rikastavad emotsionaalselt, kuid samas teevad need tundmused ka vaesemaks, sest et saada, tuleb ka anda, midagi isiklikust minast loovutada.” Ilusti öeldud, kuid miks taob valges kleidis pruut ülesmäge kahte palli? On see vihje sellele, et naine peab Sisyphose needust kandma ka mehe eest?

„Petetute tants”

Terje Ojaveri isikunäitus

Tallinna Kunstihoone galeriis

4. oktoobrini