Rahanappuse tõttu jäi ehitus korduvalt toppama, kuid 1940. aasta juunis, vahetult enne riigipööret pühitseti poolvalmis kirik siiski sisse. Muu hulgas jäid ehitamata tornikiivrid. Viimane jumalateenistus peeti Pauluse kirikus 1951. aasta augustis ja oktoobriks oli sellest saanud juba võimla. Hiljem kohandati jumalakoda sportimiseks sobivamaks.

Pärast 2004. aastal veidi eemal asuva Rakvere spordihoone valmimist on pakutud, et tavapäratu saatusega kirik-võimlat võiks kasutada ka kontserdisaali, ujula, orelitöökoja, kunstigalerii või seltsimajana.

Osuti jäi pidama kontserdisaalile. Kuna Rakveres armastatakse rõhutada, et seal kasvas üles helilooja Arvo Pärt, ei saa kirikustki mitte niisama muusikamaja, vaid Arvo Pärdi nimeline. (Keskväljakule on juba välja valitud Seaküla Simsoni kavandatud noore Pärdi kuju ja tuleval aastal tuleb suur muusikafestival maestro 75. sünnipäeva tähistamiseks.)

Klaveriklahvid sillutisel

Väikelinna kiriku rekonstrueerimiseks ja ümbritseva ala planeerimiseks korraldatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus koguni 136 tööd 29 riigist. (Auhinnafondis oli seejuures 398 450 krooni, millest esimese koha preemia oli 156 200 krooni ehk peaaegu 10 000 eurot.)

Arhitektidest, linna esindajatest ja Arvo Pärdist koosnev žürii eelistas kolme eesti naise Kristiina Aasvee, Kristiina Hussari ja Anne Kose tööd „tintin’na:buli”. OÜ-s Celander Projekt valminud kavandi aluseks on (nagu paljudel teistelgi võistlustöödel) Alar Kotli kujutelm.

„Töö võlus lihtsusega,” võttis žürii oma seisukoha kokku ja kiitis võidutöö tasakaalukust, harmooniat ja kiriku aukohale asetamist. Peale tornikiivrite (pärast 70-aastast ootamist!) on üks pilkupüüdvamaid detaile kontserdimaja juurde maapinnale joonistatud klaveri klahvistik. Kirikule kõige vajaliku mahutamiseks juurde ehitatav kõrvalhoone jääb viisakalt tagaplaanile.

Peale 400-kohalise suure saali tulevad Arvo Pärdi nimelisse muusikamajja umbes 150-kohaline väike saal, proovisaalid, kohvik, kunstigalerii, teenindusruumid ja 160 autot mahutav parkimiskorrus. Muu hulgas on ette nähtud koht Pärdi muusikatoale, millest tuleb nn elamustuba – hästi isoleeritud tühi ruum, kus saab mugavalt üksi istuda, muusikat kuulata ja lõõgastuda.

Väikelinnale kohaselt on muusikamaja mitmeotstarbeline. Seal saab peale kontsertide korraldada teatri- ja tantsuetendusi, vastuvõtte, balle, tantsu-õhtuid, muusikateraapia tunde, konverentse, koolitusi ja muud.

Arhitektuurivõistluse teises pooles sooviti leida parim Vabaduse väljaku planeeringu lahendus. Osalejad olid pakkunud ringtee asemele nii sillutatud väljakut, parki kui ka soolaukaid meenutavate veesilmadega rohumaad, kuid žürii hinnangul polnud ükski kava piisavalt hea, et seda teostada. Pauluse kiriku renoveerimisega loodab Rakvere linn aga algust teha juba tuleval aastal.

Rakvere Pauluse kiriku arhitektuurivõistlusele esitatud tööde näitust saab oktoobris näha Tallinnas arhitektuurimuuseumis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid