Hea onuke tuli Peterburist meisterliku lavastusega
Peterburi Suur Draamateater on üks vanamoodne asutus. Ja ka Tallinna Kuldse Maski festivalile toodud lavastus „Onu unenägu” pole kuigi moodne. Aga see-eest on lavastus väga kõrgetasemeline, eriti näitlejatöödelt.
See Dostojevski jutustus on viimasel ajal venelastele hinge läinud ja seda on Tallinnaski mängitud. Küllap vist on sel lool oma poliitiline sõnum, mis avaldub perekondliku vägivalla näites, mida esindab lavastuses Alissa Freindlihhi mängitud pereema Maria Aleksandrovna. Ta püüab oma noort kaunitarist tütart Zinat (Polina Tolstun) sokutada naiseks raugaikka jõudnud rikkale vürstile (Oleg Basilašvili). Üldistus on selles Temur Tšheidze lavastuses näitleja kanda ja Freindlihhi rollis paistab sulaselge võim, mis varieerub näitlejanna nüanssides, olles kord karm ähvardus või siis jälle naljakas grotesk, kus olukorra tobedus ja ebaloomulikkus välja löövad.
Niisamuti on teravates toonides mängitud Basilašvili vürst, kelle vanamehelik koomika küünib satiirilistesse sfääridesse, pilades tõusiklikkust ja tühisust. Huvitav on selle lavastuse juures, kuidas teises vaatuses saabub žanriline pööre ning anekdoodilähedaste koomiliste vormide asemel tõuseb esile hoopis noorukese Zina traagiliste valikute teema. Ka Basilašvili karikatuursesse vürsti ilmuvad dostojevskilikult inimese õilsust rõhutavad noodid, nii et senisest naljanumbrist saab äkki laval „Idioodi” vürst Mõškin.
„Onu unenägu” on teos, kus peamine koht on näitleja isiklikul jõul, tema võlul, meisterlikkusel. Näitlejates on näha suurt tehnilist valmisolekut ja arvestades kahe peategelase iga on laval toimuv mäng imele lähedane saavutus.
Siin on veel mängus teatriväline fenomen. Oleg Basilašvili isiksusega käib kaasas maagiline aura. Ja siin ei loe sugugi ainult esinemised filmides. Tegu on suurmehega, kes julgeb rinda pista praeguse julgete meeste seast pärit võimuga. Näiteks protestides avalikult Peterburi ehitatava Gazpromi koletu neljasajameetrise pilvelõhkuja vastu, mis rikub Neeva-äärsed linnavaated ja ähvardab kustutada Venemaa põhjapealinna UNESCO kultuuripärandi nimekirjast. Tegu on suure näitlejaga, kes on midagi veel enamat kui näitleja.
„Onu unenägu” etendamine näitas siinsele rahvale, et suurmehed pole Vene teatrite lavalt veel kadunud. Nad on olemas ja mängivad laval, nii et hoia alt.
