Venemaa kavatseb üle ujutada Julia Tšepalova rahva kodupaiga

Venemaa energiahiid võib ellu äratada ­Nõu­ko­gude Liidu ajal teostamata jää­nud plaani rajada Siberisse üks maailma suuremaid hüdro­elektrijaamu.

Lääne-Siberi varustamiseks mõeldud Evengi hüdroelektrijaama (HEJ) ehitamise avalik arut­elu algas augusti keskel samal päeval, kui juhtus suur õnnetus Venemaa praeguses suurimas hüdroelektrijaamas Sajaani-Šu­šens­kojes. Looduskaitsjad nägid selles saatuse hoiatust.

„Nõukogude-aegne gigantomaania pole Venemaa energeetikas kahjuks lõppenud,” nentis Maailma Metsiku Looduse Fondi (WWF) Venemaa osakonna üks juhte Aleksei Knižnikov.

Parajasti õnnetuse tõttu seisva Sajaani-Šušenskoje jaama võimsus on 6400 megavatti. Evengimaale plaanitava jaama võimsuseks arvestatakse 8000– 12 000 megavatti. Võrdluseks: Narva elektrijaamade kogu­võim­sus jääb 2400 megavati kanti, Kaliningradi oblastisse kerkiva Venemaa kõige uuema tuumajaama võimsuseks on ette nähtud 2300 megavatti.

2020. aasta paiku valmides kuuluks Evengi jaam maailma kolme suurema HEJ-i hulka. Tamm kavandatakse kuni 200 meetri kõrguseks ja see peaks maksma minema üle kümne miljardi dollari.

Evengi HEJ-i toodangut tahetakse saata 1500 kilomeetri kaugusele nafta- ja gaasirikkasse Tjumeni oblastisse, kus see peab energiaallikana asendama gaasi, mida saab omakorda hakata rohkem transportima Venemaa Euroopa-ossa.

Kunagise Evengi autonoomse ringkonna maa-alale Krasnojarski kraisse Alam-Tunguska jõele asuti elektrijaama projekteerima juba NSV Liidu ajal. Lähiaastatel on Venemaa valitsus lubanud langetada ehitamise kohta lõpliku otsuse. Seetõttu on Venemaa looduskaitsjad koondunud ühisrindesse hiidrajatise vastu.

Metsiku Looduse Keskuse (WWF-i kõrval teine suurem Venemaal tegutsev loodusfond) direktor Aleksei Zimenko hoiatas, et HEJ-i rajamisel tekib 1200 kilomeetri pikkune veehoidla, mis uputab ligi miljoni hektari ulatuses puutumatuid metsi Siberi taigas. See on umbes veerandi Eesti suurune maa-ala. Veel ligi miljon hektarit metsa saab Zimenko sõnul kannatada vee- ja temperatuurirežiimi rikkumise tõttu.

„See kant on terves maailmas üks inimtegevusest puutumatuma loodusega kohti, kus metsik loodus on säilinud nii, nagu see kunagi tekkis. Selge, et säärasel teol, mis hävitab või kahjustab kaks miljonit hektarit puutumatuid metsi, võivad olla globaalsed tagajärjed,” nõustus temaga Aleksei Knižnikov WWF-ist.

Evengi HEJ-i plaaniv riigimonopol RusGidro peab aga tähtsaks seda, et suurjaam annaks aastas keskkonnahoiu mõt­tes efekti miljardi dollari eest. Ette­võtte arvestuste järgi põhjustavad just nii palju kahju õhku reostavad soojuselektrijaamad, mida saaks hüdro­elektrijaama valmimisel sulgeda.

Peaks mujale kolima

Kuid HEJ-i ehitamisel tekkiv veehoidla hävitaks looduskaitsjate hinnangul peaaegu täielikult väikese evengi rahva ajaloolise asuala. Sealne põlisrahvas elab peamiselt Alam-Tunguska jõe kallastel ja oma n-ö pealinnas Tura asulas, mis jääks suures osas vee alla. Piirkonnas elavad umbes 3000 evenki peaksid sundkorras mujale kolima.

„Faktiliselt käib jutt humanitaarkatastroofist, kus üks rahvas peab lahkuma oma ajalooliselt asualalt. Peaaegu kõik Evengimaa elanikud on selle vastu,” väitis Krasnojarski keskkonnaorganisatsiooni Plotina.net tegevjuht Aleksandr Kolotov. „Teiste väikerahvaste samalaadsete juhtumite põhjal teame, et ärakolimine lõpeks evenkidele väga kurvalt.”

RusGidro on aga seisukohal, et ümberasumine tuleks evenkidele hoopis kasuks, sest nende elutingimused paraneksid. Evengid on oma ajaloolisel asualal praeguseks sisuliselt kaotanud traditsioonilise elulaadi ja elatuvad peamiselt riigi makstavatest toetustest, väitis RusGidro vastustes keskkonnakaitsjate protestile.

Evenke, keda varem kutsuti tunguusideks, elab üldse Venemaal ainult 35 000, neist pooled Krasnojarski krai naabruses Jakuutias. Venemaa tuntuim evenk on Kristiina Šmiguni üks varasemaid tugevamaid konkurente, Eestiski endale palju fänne võitnud suusatamise olümpiavõitja Julia Tšepalova, aga tema pole sealt kandist pärit.

WWF-i andmetel tahetakse evenke Alam-Tunguska jõe äärest ümber asustada üle tuhande kilomeetri kaugusele Krasnojarski krai lõunaossa, kus on hoopis teistsugune kliima.

Nõukogude ajal korraldati plaanitava HEJ-i lähedal maa-aluseid tuumakatsetusi. „Meie hinnangul satuvad kaks või kolm neist tuumakatsetuse šahtidest otseselt uputusalale, veehoidla alla,” rääkis Knižnikov WWF-ist. „See on igikeltsa ala ja kui sinna tuleb nüüd veehoidla, siis võib hakata igikelts sulama. Meil on teadlaste arvamus, et selle tagajärjel satub radioaktiivne saaste varem või hiljem põhjavette ja veehoidla kaudu jõgedesse.”

Igikeltsale hiidtammi ehitamine on Knižnikovi sõnul veel omaette riskantne. „Isegi RosGidro tellitud keskkonnamõjude hinnangus eeldatakse, et rajatav tamm hävineb globaalse kliimamuutuse mõjul,” ütles Knižnikov. „Igikelts hakkab lihtsalt sulama.”

Veel küsivad keskkonnakaitsjad, kui suureks kujunevad elektrikaod, kui liinid veetakse 1500 kilomeetri kaugusele.

WWF peab üheks oma trumbiks võitluses Evengi HEJ-i vastu NSV Liidu teaduste akadeemia komisjoni 1990. aastal antud negatiivset hinnangut jaama ehitamisele. „Seda projekti ei kiitnud juba omal ajal heaks riigi juhtivad teadlased, praeguseks pole aga mingeid uusi fakte selgunud,” ütles Knižnikov.

RusGidro plaanide järgi pidi Venemaa valitsus järgmisel aastal otsustama, kas anda ehitusele roheline tuli. Pärast 75 inimese hukkumisega lõppenud Sajaani-Šušenskoje jaama õnnetust teatas Venemaa energeetikaminister, et tuleval aastal otsust veel ei tule. „See võib olla hea signaal, et meie väiteid on ehk hakatud kuulma,” lausus Knižnikov.

Suuravarii põhjused selgunud

•• Jenissei jõel asuva Sajaani-Šušenskoje HEJ-i tragöödia taga oli hüdroagregaatide vale projekteerimine ja ekspluateerimine, leidis õnnetust uurinud Venemaa tehniline järelevalve (Rostehnadzor).

•• Järelevalve tegi ettepaneku ehitada HEJ ümber ja karistada juhtunu eest Venemaa hüdro­elektrijaamu haldava RusGidro ja Sajaani-Šušenskoje jaama juhte.

•• Rostehnadzori teatel ei käivitunud jaama kaitsesüsteemid, kui vähemalt 50-atmosfäärise rõhu all olnud vesi HEJ-i teise hüd­roagregaadi purustas. See­tõt­tu jätkasid kaks ülejäänud kasutuses olnud hüd­ro­agregaati endiselt tööd ning vesi tungis tugeva surve all edasi masinasaali, kus sel hetkel viibis 88 töötajat. Neist jäid ellu vaid 13.

•• Krasnojarski krai ja Hakassia piiril, Venemaa suurimast eestlaste asulast Ülem-Suetuki kü­last paarisaja kilomeetri kaugusel asuva jaama kümnest hüd­ro­agregaadist purunes täielikult kolm, enam-vähem töökorras on samuti vaid kolm agregaati. Jaama ligi 240 meetri kõr­gune tamm kannatada ei saanud. Praegu käib jaama taastamine, mis läheb maksma ligi miljard eurot ja kestab vähemalt neli aastat.

Evengi HEJ

••    Ehitatakse 120 km kaugusele Alam-Tunguska jõe suudmest.

••    120–200 m kõrgune tamm tekitab veehoidla pindalaga 9600 km2.

••    1200 km pika veehoidla alla jääb kuus asulat ja enamik

rajoonikeskusest Turast.

••    Kaitseks veehoidla eest tuleb lisaks rajada 20 m kõrgune ja 20 km pikkune tamm.

••    Evengi rajoonis elab 17 000 inimest, kellest põliselanikke evenke on veidi üle 3000.

••    Veehoidla alla jääva lehise- ja männitaiga keskmine vanus on 136 aastat.

Allikas: WWF