Kas koduloomadel on õigus advokaadile? Rahvas vastab
Kuigi valitsuse meelest on tegemist liiga äärmusliku sammuga, otsustavad šveitslased kuu aja pärast toimuval referendumil, kas koduloomi hakkavad kohtus kaitsma advokaadid.
Kui rahvas toetab loomade õigust advokaadile, peab iga kanton palkama juristi, kes esindab nii lemmikloomi kui ka farmides peetavaid loomi ja kaitseb neid kuritarvituse puhul. Põhjendus on selline, et kui loomade väärtkohtlemises süüdistatav inimene saab endale advokaadi palgata, siis miks loomad ei peaks saama.
Sisuliselt on küll tegemist pigem prokurörilaadse tegelasega, kes nõuab kohtus süüdistatavale inimesele looma nimel (paraku muidugi ilma tolle soove teadmata) õiglast karistust. Sedamoodi on juba 2007. aastast tegutsenud Antoine Goetschel, kelle Zürichi kanton eksperimendi korras „loomaadvokaadiks” palkas ja kelle edu ongi kannustanud loomakaitsjaid nõudma süsteemi laiendamist kogu riigile. Aktivistid on kogunud referendumi korraldamiseks vajalikud sada tuhat toetusallkirja ja 7. märtsil see toimubki. Valitsus on küll loomaadvokaatide vastu ning neid ei pea vajalikuks ka põllu- ja lemmikloomapidajate liidud.
Lilli ei tohi põhjuseta noppida
Goetschel on aidanud seni jõustada paari aasta eest vastu võetud seadust, mis tunnistas sellised lemmikloomad nagu kuldkalad, kanaarilinnud ja merisead sotsiaalseteks olenditeks, keda ei tohi kunagi üksikuna pidada. Seadustatud on muidki nõudeid, näiteks see, et kuldkalu ei tohi hoida igast küljest läbipaistvas akvaariumis, koeraomanikud aga peavad läbima neljakuulise kursuse lemmikloomade hooldamisest.
Goetscheli praktikas on olnud näiteks juhtum, kus politsei sai perevägivallaalase väljakutse ja leidis sündmuspaigale jõudes, et abielupaar peab ühtainust kanaarilindu. Lisaks naisepeksmisele esitati süüdistus ka loomakaitse seaduse rikkumises.
Peale loomade on Šveitsis hakatud kaitsma ka taimede väärikust. See tähendab näiteks seda, et on väär noppida looduses lilli, kui selleks pole mõistlikku põhjust.
