Raul Rebane: Kanterit ja Hafsteinssoni liidab täielik usaldus
Kuidas seletad Gerdi nii head klappi treener Vesteinn Hafsteinssoniga?
Küsiks esiteks vastu: „Miks Vesteinn on hea treener?“ Mul pole veel õnnestunud näha ühtki olümpiavõitjat, kes oleks ka hea treener. Vesteinn ongi seetõttu hea, et pole ise olümpiavõitjaks tulnud! Ta sai heaks treeneriks, sest tahtis teada, miks tema ei heitnud ketast nii kaugele kui õpilased.
Ega Gerdi ja Vesteinni koostöögi pole alati sujunud probleemideta – suurem kriis jäi 2001. aasta algusse. Kuna tol ajal raha nappis, ei saanud me Vesteinni kõikjale kohale lennutada. Ta saatis siis treeningplaanid mulle ning ma edastasin need Gerdile. Ühel hetkel Gerd leidis, et Vesteinni plaanid on valed ja kukkus äkki tunduvalt rohkem harjutama. Treener tegi siis karmil toonil selgeks: plaanid on selleks, et püsiksid terve, mitte selleks, et saaksid kohe tugevaks.
Asi läks nii kaugele, et Vesteinn pani Gerdi valiku ette: kas töötame minu plaanide järgi edasi või läheme lahku. Noor ja uljas mees, kes soovis võimalikult kiiresti tippu jõuda, tõmbas end seepeale veidi tagasi ning asjad loksusid paika.
Kuidas?
Hiljem on kõik detailideni paigas olnud. Gerd on ju trenniski lootusetu täiuse tagaajaja, kel võib tuju täiesti ära minna, kui ta saavuta soovitud tulemust. Vesteinni kaine ja rahulik meel on õnneks palju ära hoidnud, alates lollustest ja vigastustest. Ta suudab Gerdi paikapandud plaanides kinni hoida.
Mis on Vesteinni põhiline trump?
Uuenduslikkus. Ta on praegu selgelt maailma kõige uuenduslikum heitealade treener. Kettaheite treeningu kohta ringleb igasuguseid müüte – näiteks, et tuleb palju hüpata. Gerd pole juba neli aastat hüpanud, mida loetakse kettaheite aluseks. Gerd ei tee veel paljusid asju, mida peetakse kettaheites möödapääsmatuks.
Vesteinn on suutnud panna Gerdi ennast täielikult usaldama. Usaldus, mis valitseb treeningul, on kandunud ka igapäevaellu. Gerd ja Vesteinn on viimasel paaril aastal ju väga palju aega koos veetnud. Tavaliselt peetakse sportlase ja treeneri ülitihedat lävimist miinuseks, aga ma olen aru saanud, et sel on ka suur pluss.
Mõnikord Gerd küll veidi toriseb, kui on Vesteinni treeningplaani ette võtnud, aga siis asub seda ikkagi püüdlikult täitma. Unikaalne vend! Aga teistmoodi olümpiavõitjaks ei saadagi.
Olümpiavõidule ja mullusele MM-kullale eelnes ka tagasilööke – kuidas Gerd neid üle elas?
Gerdil puuduvad omadused, mis lubaksid kaotusi loogiliselt võtta. Ta jõudis 2002. aasta EM-il Münchenis lõppvõistlusele, kuid piirdus seal vihmasajus vaeveldes 12. kohaga – see oli väga raske päev... Nägin Gerdi siis esimest ja viimast korda nutmas. Juba toona olid tema ootused nii suured!
Paraku tuli edasi katastroofide jada, nii Pariisi MM-il 2003 kui ka Ateena olümpial 2004 ei pääsenud Gerd lõppvõistlusele. Kusjuures viimane heide Ateena olümpia kvalifikatsioonis oli üks tema toonaseid tehnilisi tippsaavutusi, kui seda videolt üle vaadata. Paraku lendas ketas napilt võrku... Ju oli Ateena tagasilöök loogiline ja vajalik.
Foto: Rauno Volmar
