Mitmel erineval alal tuli Johannes Kotkas N Liidu meistriks? Kelle nime kannab Gruusia suurim staadion? Mis aastast on korvpallikohtunikuna tegutsenud Valdu Suurkask? Kes on üks kolmest ratturist, kes saanud maanteesõidus nii olümpiakulla kui proffide MM-tiitli? Kes oli Nagano olümpial Tšehhimaa hokikoondise teine väravavaht? Milline oli Mart Poomi esimene välisklubi? Mitu korda tuli prantslane Florian Rousseau trekisõidus maailmameistriks?
SÜNNIPÄEV
»»» 1908 Oddbjørn Hagen, Norra kahevõistleja ja murdmaasuusataja (Ytre Rendal, Hedmark – surn. 25.06.1982 Skedsmo, Akershus). Olümpiavõitja 1936 Ga-Pa's kahevõistluses ning -hõbe 18 km suusatamises ja teatesõidus. MM-kuld 1934 Sollefteås ja 1935 Vysoké Tatrys kahevõistluses ning hõbe 1935 nii 18 km kui teatesõidus. Hageni saavutust - kaks MM-kulda kahevõistluses järjest - kordas alles tema kaasmaalane Bjarte Engen Vik (1999 ja 2001). Holmenkolleni suusafestivalil võitis Hagen kahevõistluse 1932, 1934 ja 1935. Holmenkolleni medal 1934.
»»» 1915 Johannes Kotkas, Eesti maadleja (Kodijärve vald, Tartumaa – surn. 08.05.1998 Tallinn). Olümpiavõitja Helsingis 1952 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. Melbourne'is 1956 oli kaasas varuvõistlejana. MM-võistluste hõbemedal 1953, Euroopa meister 1938, 1939 ja 1947. N Liidu absoluutne meister 1940 ja 1943-45, N Liidu meister 1946, 1948, 1950-1953, 1955 ja 1956 kreeka-rooma ning 1947 vabamaadluses ja 1943 vasaraheites (53.88 oli N Liidu rekord), hõbemedal 1945, 1949 ja 1954 kreeka-rooma, 1946 ja 1948 vaba- ning 1951 sambomaadluses ja 1946 vasaraheites, pronksmedal 1943 kuulitõukes ning 1945 ja 1947 vasaraheites. Eesti meister 1939, 1945, 1946, 1948-52 ja 1954-1959 kreeka-rooma ning 1937-1939, 1945, 1947-1949 ja 1951 vabamaadluses, 1946 tõstmise raskekaalus ning 1956 vasaraheites. N Liidu teeneline meistersportlane (1943), Lenini orden (1957), Eesti NSV teeneline sporditegelane (1964). Tegutses Tallinnas maadlustreenerina, omas kohtunikuna nii vabariiklikku (1950) kui üleliidulist (1965) kategooriat. Klubid Tartu Kalev (1934), Tallinna Kalev (1937) ja pärast sõda Tallinna Dünamo. Kaal 1940. aastal 110 kg, sama aasta sügisel 115 kg.
»»» 1915 Boriss Paitšadze, Gruusia jalgpallur, ründaja (Ontšiketi, Kutaisi kubermang – surn. 09.10.1990 Tbilisi). Tbilisi Dinamo kapten, kuulus oma kiiruse ja triblingu poolest. Mängis Poti laevaremonditehase meeskonnas, 1934 asus õppima Taga-Kaukaasia Tööstusinstituudis ja mängis ka selle jalgpallimeeskonnas. Kevadel 1936 sai tema koduklubiks Dinamo. Pidas N Liidu meistrivõistlustel 181 mängu ja lõi 98 väravat. Meistrivõistluste teise koha omanikke 1939, 1937 ja 1946 ning pronksivõitjaid 1936, 1946, 1947 ja 1950. N Liidu karikavõistlustel 40 mängu ja 25 väravat, finalist 1936, 1937 ja 1946. Aastatel 1937-1946 tegi kaasa kõik Dinamo seitse mängu välismaal (sh. Iraanis ja Rumeenias). Lõpetas aktiivse karjääri 1951, temast sai Dinamo treener Tbilisi spordikomitee esimees. Aastatel 1963-1985 oli Dinamo staadioni direktor. 1995 nimetati varem Lenini nime kandnud Dinamo staadion Paitšadze-nimeliseks.
»»» 1918 Helen Herring-Stephens, USA kergejõustiklane (Fulton, Missouri – surn. 17.01.1994 St. Louis, Missouri). Olümpiavõitja 1936 Berliinis 100 m ja 4 x 1900 m teatejooksus. Fulton Flash (sai hüüdnime sünnikoha järgi Missouris) ei kaotanud kogu karjääri jooksul ainsatki sprinti, tuli USA meistriks ka kettaheites. Berliinis edestas 18-aastane Stephens finaalis favoriiti ja MR-i valdajat Stanisława Walasiewicz. Tema võiduaeg 11,5 tähistas MR-i, kuid lubatust tugevama taganttuule tõttu seda rekordiks ei kinnitatud. Teatejooksus oli Stephens USA neliku ankrunaine. Loobus pärast Berliini kergejõustikust, kuid mängis mõnda aega elukutselisena pesapalli ja softballi. Õppis Fultoni ülikoolis, 1938-1952 oli poolelukutselise korvpallivõistkonna omanik ja mänedžer.
»»» 1920 Constant "Stan" Ockers, Belgia jalgrattur (Borgerhout – surn. 01.10.1956 Antverpen). MM-võistluste kuld 1955 Frascatis ja pronks 1953 Luganos eliitklassi grupisõidus. Tour de France'i teine 1950 ja 1952 ning rohelise särgi (parim sprinter) omanik 1955 ja 1956. La Flèche Wallonne ja Liège-Bastogne-Liège klassiku võitja 1955 (sõidud peeti ühel nädalavahetusel). Hukkus Antverpeni trekil kukkudes 1956. Aasta hiljem avati La Roche-en-Ardenne'is tema mälestuseks monument.
»»» 1939 Valdu Suurkask, Eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (Tallinn). Mänginud Eesti noortekoondises (1957 N Liidu koolinoorte spartakiaadi pronksivõitjaid), 1959-1968 täiskasvanute koondises ning 1957-1958 ja 1962-1968 Kalevi esindusmeeskonnas. N Liidu rahvaste spartakiaadi hõbe 1967, N Liidu meistrivõistlustel neljas koht 1965 ning kuues koht 1963, 1964 ja 1968. N Liidu üliõpilasmeistreid 1964. 7 korral Eesti meistreid (1961-1966 TPI ja 1971 Tallinna Kalevi meeskonnas) ja 6 korral karikavõitjaid. Võistelnud veteranide maailmamängudel. Aastast 1968 korvpallikohtunik, 1970 vabariiklik, 1973 üleliiduline ja 1975 rahvusvaheline (FIBA) kategooria. Tegutsenud kohtunikuna aastani 1991 MM-il, EM-il ja EK-sarjas, 1980 Moskva olümpial ja N Liidu tippturniiridel. Aastast 1991 jätkanud FIBA komissarina sh. 1999 EM-il ning 2000 Sydney ja 2008 Pekingi olümpial. Aastast 1997 FIBA Euroopa tehnilise komisjoni liige, 1999 valiti FIBA maailma tehnilise komisjoni presidendiks. Oli 1980-1992 Eesti kohtunikekogu juhatuse esimees. Korvpallihuvi tekitas koolivend Enno Karrisoo. Treeninud Eino Kruusi, Joann Lõssovi, Heino Krevaldi, Jaroslav Dudkini ja Ilmar Kullami juhendamisel. Tehnikakandidaat 1971. aastast, aastast 1966 TTÜ õppejõud. Riigi spordi elutöö preemia 2009.
»»» 1941 Carol Mann, USA golfar (Buffalo, New York). Liitus LPGA Touriga 1961, võitis karjääri jooksul 38 turniiri, sealhulgas kaks majorit - Western Openi 1964 ja US Women's Openi 1965. Teenis 1969 kõige rohkem auhinnaraha, kuulus aasta edetabelis 1965-1975 üheksa korda esikümnesse. Elab The Woodlandsis (Texas). LPGA Kuulsuste hallis 1977.
»»» 1949 Hennie Kuiper, Hollandi jalgrattur (Denekamp). Olümpiavõitja 1972 Münchenis maantee grupisõidus (sõitis viimased 40 km üksi ees), MM-kuld 1975 Yvoiris meeste eliitklassi maanteesõidus. Asus profileeri 1973. Osales Tour de France'il 12 korda, lõpetas kaks korda teisena (1977 ja 1980) ning võitis raske mägietapi finišiga Alpe d'Huezis kaks korda. Kuiper, Ercole Baldini ja Paolo Bettini on ainsad kolm ratturit, kes võitnud nii olümpiakulla kui MM-kulla proffide grupisõidus. Hollandi meister grupisõidus 1975. Hollandi parim sportlane 1977. Esikohti: Ronde van Drenthe 1972, Tour de Suisse 1976, Ronde van Vlaanderen 1981, Giro di Lombardia 1981, Grand Prix de Wallonnie 1982, Pariis-Roubaix 1983, Milan-San Remo 1985. Lõpetas karjääri 6. novembril 1988 kohalikul jalgrattakrossil Oldenzaalis. Pärast lõpetamist töötas kaks aastat väikese Saksa profimeeskonna Team Stuttgardi mänedžerina, 1991 sai temast Telekomi tiimi juht. 1992 kutsus Jim Ochowicz ta Motorola tiimi enda abiliseks. Alates 1997. aastast on töötanud Rabobanki heaks PR-esindajana, kuid juhendanud aeg-ajalt ka Hollandi koondist. Pojad Patrick ja Björn esimesest abielust Ine Nolteniga. Elab koos oma teise abikaasa Mariannega Lonnekeris.
»»» 1951 Felipe Muñoz, Mehhiko ujuja (Mexico City). Olümpiavõitja 1968 Mexico Citys 200 m seliliujumises. 17-aastane Muñoz sai kodurahva silme ees eelujumiste parima aja 2.31,1. Finaalis oli ta poolel maal veel neljas, kuid tegi tugevaima lõpu ning tõi ajaga 2.28,7 Mehhikole mängude esimese kuldmedali. Neli aastat hiljem Münchenis sai samal distantsil viienda koha ajaga 2.26,44. Mehhiklase treener oli ameeriklane Ron Johnson. Valiti ujumise Kuuluse halli 1991.
»»» 1955 Bruno Edmund Pezzey, Austria jalgpallur, kaitsja (Lauterach – surn. 31.12.1994 Innsbruck). Austria koondises 1975-1990 kokku 84 mängu ja 9 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 1978 ja 1982. Klubid: FC Vorarlberg (1973-1974), Innsbrucki FC Wacker (1974-1978), Frankfurdi Eintracht (1978-1983), Bremeni Werder (1983-1987) ja Innsbrucki FC Swarowski Tirol (1987-1990). Austria meister 1975, 1977, 1989, 1990 ja karikavõitja 1975, 1989. Saksamaa karikavõitja 1981. UEFA Cupi võitja 1980. Suri 1994. aasta viimasel päeval jäähokit mängides südamepuudulikkusse, vaid mõned nädalad enne oma 40. sünnipäeva.
»»» 1960 Joachim "Jogi" Löw, Saksamaa jalgpallur (ründaja) ja treener (Schönau im Schwarzwald). Mängis ise 1978-1995 kokku seitsme klubi eest, kõige kauem SC Freiburgis (1978-1980, 1982-1984, 1985-1989). Treenerina alustas 1992 FC Winterthuris veel ise mängides ning jätkas FC Frauenfeldis. Hooajal 1995/1996 oli VfB Stuttgardis Rolf Fringeri assistent, augustis ülendati peatreeneri kohusetäitjaks ja lõpuks ka peatreeneriks. 1997 võitis Stuttgart Saksa karika ja aasta hiljem jõudis Euroopa karikavõitja karikasarja finaali, kus kaotati Chelsea'le 0:1. Löw lahkus Stuttgardist 1998 ja liitus Istanbuli Fenerbahçega. Oktoobris 1999 võttis vastu Karlsruher SC pakkumise, kuid ei suutnud klubi kolmandase liigasse langemisest päästa ning vallandati. Detsembrist 2000 märtsini 2001 oli Türgis Adanaspori juhendaja, kuid sai sealtki kinga. Oktoobris 2001 palgati Innsbrucki Tiroli etteotsa ja viis meeskonna 2002 Austria meistriks. Veel samal aastal kuulutas Tirol välja pankroti ja Löw oli jälle töötu. 2003-2004 oli talle tööandjaks Viini Austria kuni 1. augustist 2004 sai temast Saksamaa koondise peatreeneri Jürgen Klinsmanni parem käsi – mehed olid kunagi kohtunud treenerite koolis. Klinsmann juurutas uue rünnakufilosoofia, taktikas rohkem kodus Löw aitas seda ellu viia. 2005 sai Saksamaa koondis Confederations Cupil kolmanda koha (poolfinaalis kaotati Brasiiliale 2:3). Ka aasta hiljem kodusel MM-il lõpetas Saksamaa kolmandana. Klinsmanni lahkumise järel sai Löw'ist 12. juulil 2006 tema mantlipärija. Viis koondise EM-il 2008 finaali. Abielus Danielaga, lapsi pole.
»»» 1964 Michael Rummenigge, Saksamaa jalgpallur, poolkaitsja (Lippstadt). Saksamaa koondises 1983-1986 kokku 2 mängu. Karl-Heinz Rummenigge noorem vend, mängis Müncheni Bayernis (1982-1988), Dortmundi Borussias (1988-1993) ja Urawa Red Diamondsis (1993-1995). Saksamaa meister Bayerniga 1985, 1986 ja 1987, karikavõitja 1984 ja 1986 ning superkarika võitja 1987. Borussiaga Saksamaa karikavõitja 1989 ja superkarika võitja 1989. Sooritas juunis 2007 Kölnis Saksa spordiinstituudis UEFA Pro litsentsi treenerieksami.
»»» 1968 Mary Onyali-Omagbemi, Nigeeria kergejõustiklane (Gongola, Adamawa). Olümpiapronks 1992 Barcelonas 4 x 100 m teatejooksus ja 1996 Atlantas 200 m jooksus Marie-José Pereci ja Merlene Ottey järel. Neljalt MM-ilt jäid parimaks viiendad kohad 1993 Stuttgardis nii 100 kui 200 m jooksus, teatejooksus oli 1991 Tokyos neljas. Aafrika mängudelt sprindis kokku seitse kuldmedalit (100 meetris 1991, 1995 ja 2003; 200 meetris 1987, 1995 ja 2003 ning 4 x 100 m teatejooksus 1987, 1991 ja 1995). Võitnud ka Rahvaste Ühenduse mängudel 100 m ja teatejooksu 1994 Victorias. Isiklikud rekordid: 100 m 10,97 (1993), 200 m 22,07 (1996), 400 m - 54,21 (2000). Õppis 1985-1990 Texase ülikoolis.
»»» 1968 Vlade Divac, Serbia korvpallur (Prijepolje). Olümpiahõbe 1988 Soulis ja 1996 Atlantas. Maailmameister 1990 Argentinas ja 2002 USA-s, pronks 1986 Hispaanias. EM-võistlustelt kuld 1989, 1991 ja 1995 ning pronks 1987 ja 1999. Alustas Prijepolje KK Elanis (1980-1982), edasi Kraljevo KK Slogas (1982-1986) ja Belgradi Partizanis (1986-1989). 1989 liitus NBA-ga ning mängis kuni 2005. aastani kolmes klubis - LA Lakersis (1989-1996; 2004-2005), Charlotte Hornetsis (1996-1998) ja Sacramento Kingsis (1999-2004). Vahepeal oli kodus ja kaitses 1998-1999 Belgradi KK Crvena Zvezda värve. Divacil ja tema abikaasal on kolm last, pojad Luka ja Matija ning adopteeritud tütar Petra, kelle vanemad tapeti Kosovo vabastusarmee snaiprite poolt. Pikkus 216 cm.
»»» 1969 Retief Goosen, LAV-i golfar (Pietersburg, praegu Polokwane). Mängib profina alates 1990. aastast pärast LAV-i amatööride meistrivõistluste võitmist. Liitus Euopean Touriga 1993 ja PGA Touriga 2001. Kokku 33 turniirivõitu (sh PGA Touril 6 ja European Touril 14). US Openi võitja 2001 (lõi Mark Brooksi play-offis) ja 2004 (kahe löögiga Phil Mickelsoni ees), The Mastersil teine 2002 ja teise koha jagajaid 2007, British Openil viienda ja PGA meistrivõistlustel kuuenda koha jagajaid 2005. European Touri suurim rahavõitja 2001 ja 2002. Majavaldused Polokwanes (LAV), Ascotis (Berkshire, Inglismaa) ja Orlandos (Florida, USA). Noorena tabas teda mänguväljakul kaks korda välk. Seisuga 9. november 2008 teeninud auhinnaraha 19,707 miljonit dollarit. Hüüdnimi The Goose.
»»» 1971 Roman Čechmánek, Tšehhimaa jäähokimängija, väravavaht (Gottwaldov, praegu Zlin). Olümpiavõitja 1998 Naganos. NHL-i drafti 171. valik 2000 (Philadelphia Fyers). Juba esimesel hooajal Flyersis võttis Brian Boucherilt üle esiväravavahi koha, jõudis Tähtede mängule ja sai Vezina auhinna arvestuses teise koha. Tegi hea hooaja ka 2002/2003, kui jagas William M. Jennings karikat Martin Brodeuri ja Robert Esche'iga. Supermängude sekka sattus ka tõelisi katastroofe ning hooaja lõppedes kaubeldi Los Angeles Kingsi. Järgmine hooaeg polnud just kiita ning liiga lokaudi ajal tuli tagasi kodumaale. Mängis oma endises klubis HC Vestinis, edasi HC Karlovy Varys, Hamburg Freezersis, Linköpings HC-s ja HC Ocelari Trinec. Praegu mängib Rootsi Elitserienis Linköpings HC-s. Oli Nagano olümpial Dominik Hašeki dublant, kuulus koondisse ka 2002. aasta olümpial, osales MM-võistlustel 2004 ja 2007.
»»» 1972 Mart Poom, Eesti jalgpallur, väravavaht (Tallinn). Eesti koondises alates 1992. aastast kokku 119 mängu, debüteeris taasiseseisvunud Eesti esimeses maavõistluses Sloveenia vastu. Alustas oma karjääri Tallinna Lõvide noortemeeskonnas, hiljem mängis Tallinna Spordis (1989-1990), Kuopio Palloseuras (1992), FC Floras (1992-1993), FC Wilis (1993-1994), FC Portsmouthis (1994-1997). Oli viimasest laenuks Floras (1995-1997). Liitus 1997 Derby Countyga, oli hooajal 2002/2003 laenuks Sunderlandis, kellega sõlmis lepingu 2003. Anti 2005 rendile Londoni Arsenali, kellega sai lepingu 2006. Oli kolmas väravavaht ning pääses seetõttu harva platsile. Alates 2007. aastast Watfordi väravavaht. Valitud 6 korda (1993, 1994, 1997, 1998, 2000, 2003) Eesti parimaks jalgpalluriks. Derby County aasta mängija (Jack Stamps Trophy) 1999 ja 2000. Abikaasa Lissel (s. 1975), pojad Markus (s. 1998) ja Andreas (s. 2003).
»»» 1974 Florian Rousseau, Prantsusmaa jalgrattur (Joinville-le-Pont). Olümpiavõitja 1996 Atlantas 1 km paigaltstardist sõidus ning 2000 Sydneys olümpiasprindis ja keirinis, -hõbe 2002 sprindis. Trekisõidu MM-võistlustelt 1993-2001 erinevatelt aladelt kokku 10 medalit (7+1+2), 15-kordne Prantsusmaa meister. Pärast loobumist töötab Prantsusmaa trekikoondise treenerina, samuti Prantsuse Spordiinstituudis.
»»» 1976 Cătălin Hîldan, Rumeenia jalgpallur (Bukarest - surn. 05.10.2000 Bukarest). Mängis 1999-2000 Rumeenia koondises kokku 8 mängu ja lõi 1 värava. EM-i finaalturniiril 2000. Klubid: Bukaresti Dinamo (1994, 1997-2000) ja Târgovişte Chindia (1994-1997, laen). Kukkus väljakul kokku sõprusmängus Dinamo ja Oltenita vahel. Surma põhjuseks oli südameatakk.
»»» 1978 Joan Capdevila Méndez, Hispaania jalgpallur, kaitsja (Tàrrega, Kataloonia). Hispaania koondises alates 2002. aastast 29 mängu ja 4 väravat. Euroopa meister 2008, finaalturniiril ka 2004. Olümpiahõbe 2000 Sydneys. Klubid: RCD Espanyol (1998-1999), Madridi Atlético (1999-2000), Deportivo La Coruña (2000-2007) ja Villarreal (2007-). Hispaania karikavõitja 2002, La Liga hõbe 2001, 2002, 2008. Tavaliselt mängib vasakkaitsjana, kuid tegutsenud ka vasakpoolkaitsjana.
SURMAPÄEV
««« 1956 Octave John "Johnny" Claes, Belgia autovõidusõitja (Brüssel – sünd. 11.08.1916 London). Osales F1 autode MM-sarjas 1950-1953 kokku 23 stardis, kuid punktikohale ei pääsenud. Meeskonnad Écurie Belge, Gordini, HWM, Maserati ja Ecurie Nationale Belge. Tegi korduvalt kaasa Le Mans'i 24 tunni sõidul, parimaks jäi klassivõit 1954 ja kolmas koht 1955. Haigestus tuberkuloosi. Lisaks autospordile oli suur džässihuviline, mängis ise trompetit ja oli Inglismaal bändi eestvedaja.
««« 1993 Paul Emery, Inglismaa autovõidusõitja (Epsom, Surrey – sünd. 12.11.1916 Chiswick, London). Ehitas hulga esirattaveoga F3 autosid ja ka võistles nendega. Pääses kaks korda osalema ka F1 autode MM-sarja etappidel. 1956 katkestas Emerysonil Briti GP, 1958 ei pääsenud Connaughtil Monaco GP võistlusstarti.
««« 2006 Louis "Lou" Woodard Jones, USA kergejõustiklane (Bronx, New York – sünd. 15.01.1932 New Rochelle, New York). Olümpiavõitja 1956 Melbourne'is 4 x 400 m teatejooksus. Võitis 1955 Pan Ameerika mängudel 400 m jooksu maailmarekordi 45,4 sekundiga ning parandas seda neli kuud enne Melbourne'i mänge Los Angeleses veel 0,2 sekundi võrra. Olümpial polnud ameeriklane aga enam tippvormis ning pidi finaalis leppima viienda kohaga, kaotades kulla saanud kaasmaalasele Charlie Jenkinsile pooleteise sekundiga. Mõned päevad hiljem jooksis teatejooksus teist vahetust ning oli kullavõitjaid. Pärast karjääri lõppu töötas New Yorgis ja Westchesteri maakonnas õpetajana.
SÜNDMUSED
¤ 1876 asutas Albert Spalding 800 dollariga spordikaupade kompanii, kus valmistati esimene ametlik pesapall, tennisepall, korvpall, golfipall ja jalgpall.
¤ 1908 asutati Ateenas spordiklubi Panathinaikos.
¤ 1929 avati Rakvere lähedal Tõrma Kõrgemäel Eesti esimene suusahüppemägi. Esimese hüppe sooritas suusameister Theodor Andresson. Pikimad hüpped ulatusid 10 meetrini. Kaks nädalat hiljem hüppas soomlane Nykänen samalt mäelt koguni 30 meetrit.
¤ 1929 heideti Budapestis toimunud rahvusvahelise jäähokiliidu kongressil liikmete hulgast välja USA, kuna meeskond jäi põhjuseta ilmumata Sankt Moritzi taliolümpiale.
¤ 1935 korraldati üle Eestimaa I Eesti Talimängud. Suusaaladel ja jääspordis osales kahel päeval üle 4000 sportlase. Mitme ala puhul võis kasutada sõna esmakordne: naiste 5 km suusatamine, kahevõistlus (Otto Tamm), esimene Eesti meister suusahüpetes (Otto Tamm), esimest korda võisteldi skijöringus (suuskadel hobuse järel sõitmine).
¤ 1936 täitsid esimeste tõstjatena Berliini olümpianormi Erm Lund ja Peeter Mürk.
¤ 1941 võitis Kadriorus toimunud Eesti NSV meistrivõistlustel oma viimase meistritiitli 37-aastane politseinik Aleksander Mitt, kes varsti Siberisse küüditati.
¤ 1951 krooniti Dick Button kuuendat korda USA meistriks iluuisutamise meesüksiksõidus.
¤ 1952 kohtusid Moskvas vabamaadluses N Liit ja Soome. Nõukogulased võitsid "kuivalt" 8:0, poolraskekaalus võitis August Englas punktidega 3:1 Londoni olümpiahõbedat Kelpo Gröndhali. Viimane tuli järgnenud suvel Helsingis olümpiavõitjaks kreeka-rooma maadluses.
¤ 1956 sai austerlasest Toni Sailorist esimene suusataja, kes võitnud olümpiamängudel kõik kolm mäesuusaala – Cortina d'Ampezzos osutus ta parimaks nii kiirlaskumises, slaalomis kui suurslaalomis.
¤ 1962 jooksis Rooma olümpiavõitja uusmeremaalane Peter Snell Christchurchis fenomenaalse MR-i 800 m jooksus 1.44,3, mis ületas senise tipptulemuse 1,4 sekundiga.
¤ 1963 olid New Yorgi Madison Square Gardenis toimunud Millrose Gamesi võistlustel oodatud duellid kaugushüppes ja kõrgushüppes. Esimesel alal edestas Igor Ter-Ovanesjan (8.18) Ralph Bostonit (7.87), teisel Valeri Brumel (2.18) John Thomast (2.15,8).
¤ 1972 avas Jaapani keiser Hirohito Sapporos XI taliolümpiamängud, esimesed talimängud Aasias.
¤ 1976 peeti NBA 26. Tähtede mäng Philadelphias ning "kodus" mänginud Ida võitis 123:109.
¤ 1978 avati Tallinnas uus Dünamo tennisehall.
¤ 1979 tulid USA meistriks iluuisutamise üksiksõidus Charles Tickner ja Linda Fratianne.
¤ 1980 mängiti Washingtonis NBA 30. Tähtede mäng. Ida oli Läänest parem 144:136,
kuid alles lisaajal.
¤ 1980 nokautis Larry Holmes Las Vegase Caesars Palace'is peetud raskekaalu tiitlimatši 6. raundis Lorenzo Zanoni.
¤ 1980 tuli Fjodor Koltšin Bakurianis N Liidu karikavõitjaks kahevõistluses ning tagas endale olümpiapääsme.
¤ 1980 lõppesid Uus-Meremaal Aucklandis MM-võistlused purjetamise Tornaado klassis. Maailmameistriteks tulid Viktor Potapov ja tema soodimees tallinlane Aleksandr Zõbin.
¤ 1983 sai USA meistritiitli iluuisutamise naisüksiksõidus Rosalynn Sumners.
¤ 1987 pühitses SD Yacht Club America's Cupi taasvõitu.
¤ 1990 teatas džoki Billy Shoemaker (58), et lõpetab karjääri. Teenekas mees osales 40 350 võiduajamisel ja võitis neist 8833, sealhulgas neli Kentucky Derbyl, viis Belmontis ja kaks Preakness Stakesil.
¤ 1998 sai Florida Panthersi ründajast Dino Ciccarellist NHL-i ajaloo üheksas mängija, kes visanud vähemalt 600 väravat.
¤ 1999 toimus Tallinnasse kavandatava Rocca al Mare universaalhalli projekti esitlus.
¤ 2007 tühistas Itaalia jalgalliliidu komissar Luca Pancalli peaminister Romano Prodi ettepanekul kõik jalgpallimängud. Alustati juurdlust päev varem Catanias toimunud rahutuste suhtes.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS,
Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, internet
