SÜNNIPÄEV
»»» 1795 Thomas Arnold, Suurbritannia kehakultuuritegelane (West Cowes, Wighti saar – surn. 12.06.1842 Rugby, Warwickshire). Üks kehalise kasvatuse süsteemi alusepanijaid Suurbritannias, Rugby Schooli juht aastatel 1828-1841.
»»» 1875 Paul Neumann, Austria ujuja (Viin – surn. 09.02.1932 Viin). Olümpiavõitja 1896 Ateenas 500 m vabaujumises. Austria esimene olümpiavõitja. Tuli Austria meistriks avaveeujumises juba 1892, kaks aastat hiljem võitis 500 m vabaujumise. Pärast edu Ateena olümpial siirdus USA-sse, õppis arstiks esmalt Chicagos saksa meditsiinikolledžis ja seejärel Pennsylvania ülikoolis. Lisaks arstidiplomile jõudis doktorikraadini ka filosoofias. 1897 püstitas mitu maailmarekordit ja tuli kolmel distantsil AAU meistriks. 1986 arvati ujumise pioneerina FINA Kuulsuse halli, juudi spordikuulsuse halli liige.
»»» 1897 Paavo Johannes Nurmi, Soome kergejõustiklane (Turu – surn. 02.10.1973 Helsingi). Olümpiamängudelt 1920-1928 kokku 12 medalit (9+3+0), kuldadest 3 meeskondlikus arvestuses. Osales 12 medalialal ja ei jäänud kordagi autasuta. Püstitas 1920. aastatel maailmarekordeid distantsidel 1500 meetrist 20 kilomeetrini. Olnuks valmis osalema ka 1932. aasta mängudel Los Angeleses (tahtis karjääri lõpetada maratonivõiduga), kuid ROK ei lubanud teda võistlema, sest soomlane oli oma võistlemiste eest väidetavalt saanud raha ning seda loeti professionalismiks. Keelu eestvedajaks oli IAAF-i president ja ROK-i asepresident rootslane Sigfried Edström. 1952. aasta Helsingi olümpial süütas Nurmi staadionil olümpiatule. Pärast karjääri lõppu pidas Helsingis kasutatud asjade poodi. Soome korraldas talle riiklikud matused. Pilt 1
»»» 1915 John Donald "Don" Budge, USA tennisist (Oakland, California – surn. 26.01.2000 Scranton, Pennsylvania). Oli 1938 esimene suure slämmi võitja (kõik neli suurturniiri esikohta ühel aastal). Tegelikult võitis kuus tippturniiri järjest, sest oli 1937 parim ka aasta kahel viimasel turniiril Wimbledonis ja US Openil, kui alistas mõlemas finaalis sakslase Gottfired von Crammi. Jõudis esimest korda finaali 1936 US Openil, kuid kaotas viies setis Fred Perryle. Võitis 1937 Wimbledonis ka meespaarismängu (paariline Gene Mako) ja segapaarismängu (Alice Marble). Võitis koos Makoga Wimbledonis ka 1938 ning USA meistrivõistlustel 1936 ja 1938. Esimene tennisist, kes teenis Sullivani auhinna kui Ameerika edukaim amatöörsportlane. Pärast suure slämmi väljamängimist siirdus profiks ning mängis peamiselt mees-mehe vastu matše. Šoti immigrandi poeg, isa oli kodumaal olnud jalgpallur. Pilt 2
»»» 1937 Erich Ribbeck, Saksamaa jalgpallur ja treener (Wuppertal). Mängis ise Oberliga tasemel Wuppertali ja Kölni klubidest, treenerina alustas juba 1965, kui oli Mönchengladbachi Borussias Hennes Weisweileri abiline. Järgmised töökohad: Esseni Rot-Weiss (1967-1968), Frankfurdi Eintracht (1968-1973), 1.FC Kaiserslautern (1973-1978), Saksamaa koondis (Jupp Derwalli abitreener 1978-1984), Dortmundi Borussia (1984–1985), Leverkuseni Bayer (1985–1988, 1995–1996), Müncheni Bayern (1992–1993) ja Saksamaa koondis (1998-2000). Ainus suurem saavutus oli UEFA Cupi võit 1988 Bayeriga. Võttis 1998 vastu koondise peatreeneri koha, sest rohkem tahtjaid polnud. Viis Saksamaa küll Euro 2000 finaalturniirile, kuid seal ei pääsetud alagrupist edasi ja Ribbeck astus tagasi. Kokku pidasid sakslased tema käe all 24 mängu (+10=6-8).
»»» 1948 Garnet Edward "Ace" Bailey, Kanada jäähokimängija (ründaja) ja -ametnik (Lloydminster, Saskatchewan – surn. 11.09.2001 New York). Mängis profina 1968-1979, klubid Boston Bruins, Detroit Red Wings, St. Louis Blues, Washington Capitals ja Edmonton Oilers (WHA). Stanley karikavõitja 1970 ja 1972 Bruinsiga. Oilersi skaudina veel viis Stanley karikavõitu, tema nimi graveeriti karikale 1985, 1987 ja 1990. Hukkus 11. septembril 2001 terroristide rünnakus New Yorgi kaksiktornidele. Viibis United Airlinesi kaaperdatud lennukis (reis 175), mis rammis World Trade Centerit.
»»» 1955 Alan David Hansen, Šotimaa jalgpallur, kaitsja (Alloa, Clackmannanshire). Mängis aastatel 1979-1987 Šotimaa koondises 26 korda. Osales 1982. aasta MM-il. Klubid: Partick Thistle (1973-1977) ja Liverpool (1977-1988, 623 mängu). Inglismaa meister 1979, 1980, 1982-1984, 1986, 1988 ja 1990, UEFA meistrite karikasarja võitja 1978, 1981 ja 1984, FA Cup 1986 ja 1989, Inglise liiga karikas 1981, 1983 ja 1984, FA Charity Shield 1978, 1980, 1981, 1983, 1987 ja 1990. Töötab BBC televisiooni jalgpallieksperdina.
»»» 1956 Jurik Vardanajan, N Liidu/Armeenia tõstja (Gjumri). Olümpiavõitja 1980 Moskvas kuni 82,5 kg kaalus. Püstitas rebimises MR-i 177,5, tõukamises 222,5 ja kogusummas 400 kiloga. Ületas senise kogusumma MR-i 10 ja OR-i 35 kiloga. Maailmameister 1977-1981 ja 1985, Euroopa meister 1977, 1978, 1980 ja 1981, N Liidu meister 1977, 1979-1982. Püstitas kokku 42 maailmarekordit – 15 rebimises, 15 tõukamises ja 12 kogusummas. N Liidu teeneline meistersportlane 1977, Lenini orden 1985. Emigreerus 1991 USA-sse.
»»» 1956 Leonid Taranenko, N Liidu/Valgevene tõstja (Malorita, Bresti oblast). Olümpiavõitja 1980 Moskvas I raskekaalus ja -hõbe 1992 Barcelonas II raskekaalus. Maailmameister 1980 I ja 1990 II raskekaalus. Euroopa meister 1980 I ning 1988, 1991 ja 1992 II raskekaalus. N Liidu rahvaste spartakiaadi võitja 1979 ja 1983. Los Angelese olümpia ajal peetud idabloki sportlaste võistlustel Varnas tõstis 52,5 kilo rohkem kui olümpiavõitja. Püstitas kokku 26 maailmarekordit - 10 rebimises, 5 tõukamises ja 11 kogusummas. Guinnessi rekordite raamatus on siiani tema tõukamise tulemus 266 kilo ja kogusumma 475 kilo (1988 Canberras). Pilt 3
»»» 1957 Rinat Dassajev, N Liidu jalgpallur, väravavaht (Astrahan). N Liidu koondises 1979-1990 kokku 91 mängu. MM-võistluste finaalturniiril 1982, 1986 ja 1990, Euro 88 hõbe, olümpiapronks 1980 Moskvas. Klubid: Astrahani Volgar (1976–1977), Moskva Spartak (1977–1988) ja FC Sevilla (1988–1991). Viiekordne N Liidu meister, meistriliiga parim väravavaht 1980, 1982, 1983, 1985, 1987 ja 1988. N Liidu aasta jalgpallur 1982. Maailma parim väravavaht 1988 (IFFHS). 2004 arvas Pelé ta 125 elava jalgpallilegendi sekka. Hüüdnimi The Iron Curtain.
»»» 1962 Rudolf Povarnitsõn, N Liidu/Ukraina kergejõustiklane (Votkinsk). Olümpiapronks 1988 Soulis kõrgushüppes. 11. augustil 1985 ületas Donetskis MR-kõrguse 2.40. Oli rekordimees sama aasta 4. septembrini, mil Igor Paklin ületas 2.41. Povarnitsõni isiklik rekord enne MR-i püstitamist oli 2.26.
»»» 1963 Catarina Lindqvist-Ryan, Rootsi tennisist (Kristinehamn). Mängis elukutselisena 1983-1992, võitis üksikmängus 6 ja paarismängus 1 turniiri. Kõrgeim koht maailma edetabelis kümnes (15. aprill 1985). Australian Openi poolfinalist 1987 ja Wimbledonis 1989 (kaotas mõlemal korral Martina Navratilovale). French Openil neljas ring 1986 ja US Openil 1985-1987. Võitnud teiste seas Steffi Grafi, Claudia Kohde-Kilschi, Wendy Turnbulli ja Pam Shriverit.
»»» 1964 Raimondas Šarūnas Marćiulionis, Leedu korvpallur (Kaunas). Olümpiavõitja 1988 Soulis N Liidu ning pronks 1992 Barcelonas ja 1996 Atlantas Leedu meeskonnas. EM-i hõbe 1995 ja MVP. Üks esimesi Euroopa korvpallureid NBA-s (1989). Enne NBA-sse siirdumist mängis 1981-1989 Vilniuse Statybas. Klubid NBA-s: Golden State Warriors (1989–1994), Seattle SuperSonics (1994-1995), Sacramento Kings (1995-1996) ja Denver Nuggets (1996-1997). 1991 ja 1992 kuuenda mehe arvestuses liiga teine. Leedu parim sportlane 1987, 1989-1991. Omab Vilniuse hotelli, oli Leedu korvpalliliiga, NEBL-i ja BBL-i algatajaid. Pilt 4
»»» 1964 Tamara Tihhonova-Volkova, N Liidu murdmaasuusataja (Kovaljovo, Udmurtia). Olümpiavõitja 1988 Calgarys 20 km ja 4x5 km teatesõidus ning -hõbe 5 km (k). MM-ilt 5 medalit, kullad 1985 Seefeldis ja 1991 Val di Fiemmes 4 x 5 km teatesõidus. MK-sarjas võitis kaks etappi, kokkuvõttes sai 1989 kolmanda koha.
»»» 1968 Fabio Baldato, Itaalia jalgrattur (Lonigo). Sõitis elukutselisena 1991-2008, tema karjääri lõpetas raske kukkumine Eneco velotuuril. Võitis Tour de France'il 2 etappi (1995, 1996), Vuelta a Españal 2 etappi (1996), Giro d'Italial 4 etappi (1993, 2003), Tour de Romandie'l 1 etapi (1998) ja Pariisi - Nice'i tuuril 4 etappi (1994, 1995, 2000). Oli 2008. aastal ProTouri meeskondade peale vanim rattur. Meeskonnad: Del Tongo-MG Boys (1991), GB-MG Maglificio (1992–1994), MG Maglificio-Technogym (1995–1997), Riso Scotti - MG Maglificio (1998), Ballan-Alessio (1999), Fassa Bortolo (2000–2002), Alessio (2003–2004), Fassa Bortolo (2005), Tenax (2006) ja Lampre-Fondital (2007–2008).
1
2
3
4
»»» 1969 Svetlana Kriveljova, Venemaa kergejõustiklane (Brjansk). Olümpiavõitja 1992 Barcelonas kuulitõukes. Sai Ateena olümpial 2004 neljanda koha, kuid kui kulla võitnud Irina Koržanenko jäi vahele keelatud ainete kasutamisega ning pidi medali tagasi andma, sai Kriveljova pronksi. MM-võistlustelt 2003 Pariisis kuld, 1993 Stuttgardis hõbe ning 1991 Tokyos ja 1999 Sevillas pronks. Sise-MM-il 2004 kuld, EM-il 2002 Münchenis pronks.
»»» 1970 Mikael Ljungberg, Rootsi kreeka-rooma maadleja (Göteborg, Västra Götaland – surn. 18.11.2004 Mölndal, Västra Götaland). Olümpiavõitja 2000 Sydneys kuni 97 kg ja -pronks 1996 Atlantas kuni 100 kg kaalus. Maailmameister 1993 ja 1995, Euroopa meister 1995 ja 1999. Klubi Örgryte IS. Kannatas depressiooni käes (ema suri, abielu lahutati), sai küll psühholoogilist abi, kuid lõpetas Mölndali haiglas elu enesetapuga.
»»» 1974 Valeri Bure, Venemaa jäähokimängija, ründaja (Moskva). Olümpiahõbe 1998 Naganos ja -pronks 2002 Salt Lake Citys. NHL-i tähe Pavel Bure noorem vend. Mängis NHL-is 1994-2004, klubid Dallas Stars, St. Louis Blues, Florida Panthers, Calgary Flames ja Montreal Canadiens. Abielus näitleja Candace Cameroniga, kolm last.
»»» 1977 Rainer Schönfelder, Austria mäesuusataja (Bleiburg, Carinthia). Olümpiapronks 2006 Torinos alpi kahevõistluses ja slaalomis. Võitnud MK-sarjas viis etappi, kõik slaalomis. MK-sarja üldvõitja 2004 slaalomis. Andis 27. märtsil 2004 positiivse dopinguproovi (etilefriin), kuid pääses karistusest, sest suutis tõestada, et tarvitas gripiravimit. Tuntud Austrias ka poplauljana.
»»» 1977 Romain Mesnil, Prantsusmaa kergejõustiklane (Plessis-Bouchard). MM-võistluste hõbe 2007 Osakas teivashüppes. EM-võistluste hõbe 2006 Göteborgis, sise-MM-i pronks 2001 Lissabonis. Maailma hooaja edetabelijuht 2003. aastal isikliku rekordi 5.95-ga (augustis Castresis). Võistelnud 2000-2008 kolmel olümpial, kuid pole kordagi lõppvõistlusele pääsenud.
»»» 1977 Tarmo Kikerpill, Eesti korvpallur (Elva). Ta on mänginud TÜ/Rockis, Poola liigas Slupski Energa Czarni ja hooajal 2008/2009 Ateena AEK-s. Eesti meister 2000, 2001 ja 2004, 2007, karikavõitja 2000 ja 2004. Eesti koondise liige alates 2001. aasta suvest. Kuni 16. eluaastani tegeles Elvas treener Tõnu Haljandi käe all tõsiselt hoopis kahevõistlusega. Pikkus 196 cm.
»»» 1980 Florent Johan Malouda, Prantsusmaa jalgpallur, poolkaitsja (Cayenne, Prantsuse Guyana). Prantsusmaa koondises alates 2004. aastast 44 mängu ja 3 väravat. MM-võistluste hõbe 2006, EM-il 2008. Klubid: Châteauroux (1996–2000), Guingamp (2000–2003), Lyoni Olympique (2003–2007) ja Chelsea (2007–). Prantsusmaa meister 2004-2007. Liitus Chelsea'ga väidetavalt 13,5 miljoni naela eest ning sõlmis 4,5-aastase lepingu.
»»» 1980 Darius Vassell, Inglismaa jalgpallur, ründaja (Sutton Coldfield). Inglismaa koondises 2002-2004 kokku 22 mängu ja 6 väravat. MM-võistluste finaalturniiril 2002 ja Euro 2004 finaalturniiril. Klubid: Aston Villa (1997–2005) ja Manchester City (2005–). Pärit jamaikalaste perekonnast.
»»» 1980 Markus Winkelhock, Saksamaa võidusõitja (Stuttgart Bad Cannstatt). Omaaegse F1 sõitja Manfred Winkelhocki poeg. Tegi 2007. aasta Euroopa GP-l kaasa Spykeri meeskonnas Christijan Albersi asendajana. Oli 2006 Midlandi meeskonna testisõitja.
»»» 1980 Dmitri Berestov, Venemaa tõstja (Moskva). Olümpiavõitja 2004 Ateenas kuni 105 kg kaalus. Pikkus 186 cm ja kaal 105 kg. Jäi juulis 2006 vahele keelatud ainete tarvitamisega ja sai kaheaastase võistluskeelu.
»»» 1982 Kenenisa Bekele, Etioopia kergejõustiklane (Bekojo, Arusi). Olümpiavõitja 2004 Ateenas 10 000 m, 2008 Pekingis 5000 m ja 10 000 m jooksus ning -hõbe Ateenas 5000 m jooksus. Maailmameister 10 000 m jooksus 2003, 2005 ja 2007 ning pronks 5000 meetris 2003. Võitnud krossijooksu MM-il 6 korda pika distantsi (12 km) ja 5 korda lühikese (4 km) distantsi. Maailmarekordid: 5000 m 12.49,60 (sees, 2004) ja 12.37,35 (väljas, 2004), 10 000 m 26.17,53 (2005), 2000 m 4.49,99 (sees, 2007), 2 miili (sees, 2008). 1500 m isiklik rekord 3.32,35 (2007), 3000 m 7.25,79 (2007). Viis aastat noorem vend Tariku sai Pekingis 5000 m jooksus kuuenda koha. Pärit samast linnast kui õed Dibabad (Ejegayehu, Tirunesh, Genzebe) ja Derartu Tulu.
»»» 1983 Jason Anthony Rocco Spezza, Kanada jäähokimängija, ründaja (Mississauga, Ontario). Mänginud profina alates 2002. aastast, NHL-i drafti teine valik 2001 (Ottawa Senators), mänginud kogu senise karjääri Senaatorite eest. Pikendas Ottawa klubiga 2. novembril 2007 lepingut seitsmele aastale 49 miljoni dollari eest. Juunioride MM-võistlustelt üks hõbe (2002) ja kaks pronksi (2000, 2001), MM-i hõbe 2009. NHL-i Tähtede mängul 2008. Mängib tavaliselt ühes ründekolmikus Dany Heatley ja Daniel Alfredssoniga (nn CASH line). Mõlemad vanemad itaallased.
SURMAPÄEV
««« 1930 söör Henry O'Neil de Hane Segrave, Suurbritannia autovõidusõitja (Windermere'i järv, Cumbria - sünd. 22.09.1896 Baltimore, Maryland). Tuntud eelkõige kui kiirusrekordite püstitaja maal ja veel. Esimene mees, kelle käes oli korraga MR nii maal kui veel kihutades, samuti saavutas ta 1927. aastal esimesena tunnikiiruse 200 miili tunnis (320 km/h). Tema mälestuseks asutati 1930. aastal Segrave Trophy. Esimene britt, kes võitis GP-sõidu kodumaise autoga (Prantsuse GP 1923 Sunbeamiga). Kokku püstitas maismaal kolm kiirusrekordit (parimaks jäi 372,46 km/h Daytona Beachis 1929). Püstitas Windemere'i järel mootorpaatide kiirusrekordi, kuid tegi pärast seda avarii ja suri saadud vigastustesse mõni tund hiljem.
««« 1957 Irving Knot Baxter, USA kergejõustiklane (Utica, New York – sünd. 25.03.1876 Utica, New York). Olümpiavõitja 1900 Pariisis kõrgus- ja teivashüppes ning -hõbe paigalt kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüppes kaasmaalase Ray Ewry järel.
««« 1960 Kennedy "Kenneth" Kane McArthur, LAV-i kergejõustiklane (Potchefstroom, North West – sünd. 10.02.1881 Dervock, Iirimaa). Olümpiavõitja 1912 Stockholmis maratonijooksus. Nooruses oli lootustandev sportlane, kuid tõsiselt hakkas kergejõustikuga tegelema alles 1901. aastal LAV-i elama asudes. Läks 1906 tööle Johannesburgi politseisse ja võitis peagi Transvaalia meistrivõistlused poole miili ja miili distantsil, viie miili jooksu staadionil ning kaks riigi meistritiitlit krossijooksus. Oma esimese maratoni jooksis 1908. aasta lõpus ja kõigile üllatusena edestas olümpial hõbeda teeninud Charles Hefferoni. Kuumuses peetud Stockholmi maratonil läksid McArthur ja tema kaasmaalane Christian Gitsham peagi juhtima. Võidus kindel Gitsham peatus joogipausiks, uskudes, et sama teeb ka McArthur. Too jooksis aga edasi ja edestas lõpuks Gitshamit 58 sekundiga. 1913 vigastas McArthur jalga ja oli sunnitud sportimise lõpetama. Kokku osales ta kuuel maratonil ja võitis need kõik. Isiklikuks rekordiks jäi Stockholmis joostud 2:36.54,8. Suri Potchefstroomis 79-aastaselt.
««« 1982 Riccardo Paletti, Itaalia autovõidusõitja (Montreal – sünd. 15.06.1958 Milano). Jõudis F1 autode MM-sarjas 1982 osaleda Osella meeskonnas vaid kahel etapil. Kanada GP stardis ei märganud ta stardis seisma jäänud Didier Pironi Ferrarit ning kihutas sellele kiirusel 180 km/h tagant sisse. Auto läks põlema ja teadvuse kaotanud sõitja saadi kätte alles 25 minutit pärast avariid. Raskesti vigastatud Paletti suri haiglasse jõudes.
««« 1993 Gérard Côté, Kanada kergejõustiklane (Saint-Hyacinthe, Quebec – sünd. 27.07.1913 Saint-Barnabé, Quebec). Bostoni maratoni võitja 1940 (rajarekordiga), 1942, 1943 ja 1948. Kanada parim sportlane 1940. Võitis kolm korda Yonkersi maratoni ja kolm AAU meistritiitlit. Osales 264 jooksul ja võitis neist 112 (teine koht 56 korda). Osales 1948 ka Londoni olümpial, kuid pidi jalakrampide tõttu katkestama.
««« 1998 Birger Ruud, Norra suusahüppaja ja mäesuusataja (Kongsberg – sünd. 23.08.1911 Kongsberg). Olümpiavõitja 1932 Lake Placidis ja 1936 Ga-Pa's ning -hõbe 1948 St. Moritzis suure mäe hüpetes. MM-võistlustelt kullad 1931, 1935 ja 1937 ning hõbe 1939. Mäesuusatamise MM-il 1935 Mürrenis sai alpi kahevõistluses pronksmedali. Holmenkolleni medal 1937 koos Olaf Hoffsbakkeni ja Martin P. Vangsliga. Parandas kaks korda suusahüpete MR-i – 76,5 m (1931 Odnesbakken) ja 92 m (1934 Planica). 1987 püstitati Ruudi kodulinna tema pronkskuju. Pidi esialgse plaani kohaselt süütama 1994 Lillehameri mängudel olümpiatule, kuid südamevaevused ei lubanud tal osaleda. Vennad Sigmund ja Asbjørn olid samuti tuntud suusasportlased.
««« 1998 Fernand Sastre, Prantsusmaa jalgpallitegelane (sünd. 01.10.1923 Kouba, Alžeeria). Prantsusmaa jalgpalliföderatsiooni president 1972-1984 ja peasekretär 1969-1972. Tegutses ka 1998. aasta MM-i korralduskomitee kaasesimehena.
««« 2001 Luise Krüger, Saksamaa kergejõustiklane (Dresden – sünd. 11.01.1915 Dresden-Cotta). Olümpiahõbe 1936 Berliinis odaviskes 43.29-ga. Kolmas koht naiste maailmamängudel 1930 (40.10) ja EM-võistlustel 1938 (42.49). Klubi Dresdner SC. 1950. aastatel Dresdeni tehnikaülikoolis spordiõpetaja, tema õpilasi oli kaugushüppes MR-i püstitanud ja olümpiamängudel pronksi saanud Hildrun Claus.
««« 2007 Claude Netter, Prantsusmaa vehkleja (sünd. 23.10.1924 Pariis). Olümpiavõitja 1952 Helsingis ja hõbe 1956 Melbourne'is floreti meeskonnavõistluses. Osales ka 1960 Roomas, kuid jäi meeskonnavõistluses viiendaks. Tuli floretis Prantsusmaa meistriks 1952, võitis 1951 ja 1953 MM-ilt meeskondliku kulla ja 1959 individuaalse hõbeda.
SÜNDMUSED
¤ 1895 lõpetas esimese Pariisi - Bordeaux' - Pariisi autovõidusõidu esimesena Emile Levassor. Võitja keskmine kiirus oli 24 km/h.
¤ 1908 nokautis Tommy Burns profipoksi raskekaalu tiitlimatši 8. raundis Bill Squiresi.
¤ 1910 otsustas ROK oma XII istungjärgul, et naised tohivad olümpiamängudel kaasa teha ujumises, riistvõimlemises ja tennises.
¤ 1912 sooritas Albert Berry esimese langevarjuhüppe lennukist.
¤ 1914 peeti USA tennisemeistrivõistluste naisüksikmängu finaal – Mary K. Browne võitis Marie Wagneri 6:2, 1:6, 6:1.
¤ 1925 püstitas esimese neegersportlasena kaugushüppes maailmarekordi DeHart Hubbart (USA), hüpates Chicagos 7.89.
¤ 1926 avati Tallinnas Kadrioru staadion. Et maakoht anti lepingu kohaselt Eesti lauljate liidule laulupidude pidamiseks, otsustati staadion ka vastavalt ehitada. Arhitekt Karl Burman konstrueeris vastavalt laululava vajadustele staadionitribüüni. Staadioni maa-ala plaanid tegi saksa spordiarhitekt Renner. Algselt pidi staadion valmima 1924. aastaks, kuid ehitaja OÜ Sipelgas ei tulnud töödega toime. Tööde korraldamise võttis edaspidi enda peale Spordi Keskliit ja 1926. aastaks valmis Kadriorgu tolleaegne Baltimaade kõige esinduslikum staadion. Staadioni avas 15 000 pealtvaataja ees riigivanem Jaan Teemant. Samas toimunud jalgpallimaavõistlusel alistas Eesti Leedu 3:1, samuti peeti rahvusvahelised võistlused kergejõustikus.
¤ 1935 võitis James J. Braddock New Yorgis peetud profipoksi raskekaalu tiitlimatšis punktidega Max Baeri ja sai uueks meistriks.
¤ 1953 võitis Oakmonti radadel peetud 53. US Openi Ben Hogan 283 löögiga.
¤ 1953 püstitas Jim Peters maailmarekordi maratonijooksus 2:18.40,2-ga.
¤ 1956 võitis Madridi Real esimeste UEFA meistrite karikavõistluste finaalis Pariisis Stade de Reimsi 4:3.
¤ 1959 võitis Winged Footi golfiklubi radadel peetud 59. US Openi Billy Casper 282 löögiga.
¤ 1974 avati Saksamaal jalgpalli 10. MM-võistluste finaalturniir.
¤ 1976 püstitas läänesakslanna Inge Helten Euroopa rekordi 100 m jooksus 11,04 sekundiga.
¤ 1989 lõppes NBA 43. meistrivõistluste finaalseeria minimaalse mängude arvuga. Detroit Pistons võitis Los Angeles Lakersi vastu kõik neli kohtumist.
¤ 1991 hukkus golfi US Openil pikselöögist üks pealtvaataja.
¤ 1991 avalikustasid NHL-i klubide omanikud mängijatele uue lepinguvormi, mis viis järgmisel aastal mängijate streigini.
¤ 1997 võitis NBA 51. meistrivõistlused Chicago Bulls, alistades finaalseerias Utah Jazz 4:2.
¤ 1997 said autoõnnetuses vigastada Detroit Red Wingsi tähed Vladimir Konstantinov ja Vjatšeslav Fetissov.
¤ 2002 lõppes Stanley karikasarja finaal Detroit Red Wingsi ja Carolina Hurricanesi vahel Punatiibade üldvõiduga 4:1.
¤ 2007 püstitas rootslanna Therese Alshammar Mare Nostrumi sarja teisel osavõistlusel Barcelonas maailmarekordi 50 m liblikujumises 25,46 sekundiga.
Koostanud
TOIVO KIVIMETS, Sportnet
Allikad: Wikipedia, ESBL, Sport XX Sajandil (Tiit Lääne & Tiit Kuningas, 2002), Postimees, Eesti Spordileht, Sportnet.
Fotod: Pressifoto, Reuters, Internet
