Virge Naeris: golfimängija peab vaimselt tugev olema

Kolm aastat tagasi asus endine kolmikhüppe Eesti rekordinaine Virge Naeris tööle Tallinna golfiklubisse. Niitväljal ühendab ta töö ja hobi.

•• Virge, kuidas ja millal sa golfiga sõprust tegid?

Käisin 1998. aastal koos mehega green card’i kursustel, aga kuna tegin sel ajal veel tippsporti, siis suvel väljakule mängima eriti ei jõudnud.

•• Ala võlus sind kohe?

Nii ja naa. Ala võlub siis, kui tunnetad, et pall lendab. Päris alguses väga hästi välja ei tulnud, mind pidurdas kõvasti tahtmine jõuga lüüa, mis on täiesti vale. Neli aastat tagasi hakkasin uuesti mängima. Ja kui tuli tööpakkumine, võtsin vastu – ikkagi töö ja hobi käsikäes. Aga nagu selliste asjadega ikka, mingil hetkel võtab töö hobi üle võimust.

•• Milles su igapäevatöö seisneb?

Minu kanda on noortetöö toimkonna koordineerimine ja selle eest vastutamine. Mul on vedanud, sest meil on väga mõnus tiim, kellega koos me seda asja veame.

Oleme käima lükanud aastaringse treeningu, millega on seotud ligi 40 last. Eelmisest hooajast on tänu headele toetajatele ellu kutsutud ka kaks läbi hooaja toimuvat noortesarja. Lisaks tuleb korraldada täiskasvanute võistlusi. Ühiskondliku tööna hoolitsen aga naistekaptenina oma klubi naiste klubilise tegevuse eest. Ühesõnaga ampluaa on lai (naerab).

•• Kas golf on kolme aasta jooksul laste seas populaarsust juurde võitnud?

Juurdekasv on silmanähtav – kui üle­möödunud aastal käis treeningutel 40 last, siis mullu 105 last. Tänavu tahaks arvu veel kasvatada. Kui varem oli tendents, et trenni tulid vaid lapsed, kellel vanemad juba mängivad, siis nüüd ei ole harvad juhud, kui laps tuleb enne ja vanemad „nakatuvad” alles pärast.

•• Sinu enda poeg Mark mängib ka golfi?

Ikka, ta lõpetas just esimese klassi, green card’i kursus on läbitud ning harjutab nüüd teist hooaega „tub­lide poiste” treeningugrupis. Ka va­nemad tegid mul sel hooajal green card’i ära ja nüüd saavad juba lapselapsega golfiväljakul mängida.

•• Kas arusaam, et golf on elitaarne ja kallis ala, on muu­tunud?

Tasapisi. Arvutusi on tehtud ja tõestatud, et paljude spordiklubide liikmemaks on kallim. Golfi on seda oda­vam mängida, mida aktiivsemalt väljakul käia. Lisaväärtuseks on toimetamine värskes õhus. Kal­liks teeb selle vaid see, et ta on küllalt aeganõudev ja aeg teatavasti on...

•• Kas golf on sinu arvates enam harrastus või tippsport?

Hindan tippsporti, kuid meie klii­mas saab golfi mängida piiratud ajal. Päris maailma tippu jõudmine on juba ainuüksi meie kliima pärast keeruline. Lisaks on ala Eestis lapsekingades, meie klubi on tegutsenud 16 aastat ja oleme seejuures Baltikumi vanim golfikeskus. Kuid selge on seegi, et kui anne sünnib, siis tema läheb ikkagi oma teed ja kasvab nii ehk naa massist välja..

•• Oled sa psühholoogina nõus, et golf on eelkõige vaimne mäng?

Loomulikult – löögid on kõigil tippmängijatel täiuslikkuseni lihvitud, võidab see, kes on psüühiliselt tugevam.

•• Kuidas ebakindlus sinu puhul välja lööb?

Olin juba kergejõustiklasena ülemõtleja – kui ma löögi või jooksu ajal jõuan analüüsida, tähendab see, et teen asju aeglasemalt ja juba ebaloomulikult. Teine pidur on liigne kohusetun­ne – mul õnnestusid alati kõige paremini need võist­lused, kus käi­sin üksi – pä­rast võistlust otsisin telefoniputka ja teatasin, et tegin Eesti rekordi. Kuid niipea kui koondise eest tuli võistelda, oli koorem kukil. Golfis on samuti, kuigi ala iseenesest ei ole nii keeruline, kui inimesed selle enda jaoks mõtlevad.

•• Oma põhiala, kolmikhüppe- või kas või kergejõustikutreeneriks ei ole sa kunagi tahtnud saada?

Ei. Hea treener on sada protsenti pühendunud. Mina tahan olla oma pere jaoks olemas. Mul puudub ka ambitsioon vaid tulemuse ja võidu poole püüelda. Mul ei olnud endal sportlasena erilist võiduiha ja küllap seepärast jäid ka suured võidud tulemata, ma lihtsalt nautisin sportimist ja treeningprotsessi. Ka hetkel pean ma sportimise juures kõige olulisemaks seda protsessi, mis toimub sel ajal inimese enda sees – kasvamine ja küpsemine isiksuseks.


Eluloolist
Virge Naeris

Sündinud: 12. detsembril 1969
Haridus: Tallinna pedagoogikaülikool, kehakultuur; Professionaalse Psühholoogia Erakool
Töö: Tallinn golfiklubi noortetöö toimkonna juht
Tippmark kergejõustikus: kolmikhüppe Eesti rekord 14.19 (1996–2006)
Ühiskondlik tegevus: Tallinna golfiklubi naiste kapten