Grit Šadeiko läheb noorsoo EM-ile medalijahile
Ülehomme Kaunases algaval alla 23-aastaste kergejõustiklaste EM-il astub seitsmevõistluses medalisoosikuna võistlustulle Türi tüdruk Grit Šadeiko. Ootustele annab alust teadmine, et mullu teenis peagi 20-aastaseks saav piiga omaealiste MM-il pronksmedali.
Lapsena võimlemisega tegelenud Šadeiko leidis tee kergejõustikuni neljanda klassi alguses, kui tundis, et teda paeluvad jooksmine ja pallimäng. Just nende aladega tegeles ta oma esimese juhendaja Leonhard Soomi trennis.
Esimestel kergejõustikuvõistlustel, kus me kokku puutusime, tõmbas Grit paljude rivaalide pilke. Mäletan teda 2001. aasta TV 10 olümpiastardi võistlustelt väga hästi: ta oli väike, kleenuke ning kissitas naerdes silmi. Ma ei unusta ka tema kahte „kalasaba” – järgnevatel jõuproovidel olid igal kolmandal tüdrukul samasugused patsikesed nagu Gritil.
Võistlusel ehmatas Grit mind päris korralikult ära. Me mõlemad osalesime kaugushüppes ja palliviskes. Samal ajal, kui mina ponnistasin nelja meetri kaugusele hüpata, lendas Grit üle viie meetri – tulemus tuli talle endalegi üllatuseks, sest ta parandas oma toonast rekordit peaaegu poole meetriga. Nähes tablool enam kui viie meetri kaugusele kandunud hüpet, vajus mu suu imestusest lahti.
Saanud vapustusest üle, suundusin palliviskesektorisse sooja tegema. Šadeiko oli sealgi kohal. Nagu kaugushüppe esikohast oleks veel vähe olnud, astus ta ka palliviskes pjedestaalile. Seekord täpselt minu ette, teisele kohale. „Mingisugune ebamaine supertüdruk,” käis mõttest läbi, kui me pilgud autasustamisel kohtusid.
Sellel võistlusel sain teada, kes on Grit Šadeiko.
Mitmekülgne Šadeiko on tugev nii kaugushüppes, sprindis, tõkkejooksus kui ka odaviskes – aladel, mis on ühtlasi tema lemmikud. Mis omakorda kinnitab, et mitmevõistlus sobib talle nagu valatult. Šadeiko ise arvab, et tal pole ühtegi ülihead ala, milles ta eriti eredalt silma paistaks, kuid üldpilt on stabiilselt ühtlane.
Piinarikas 800 m jooks
Kõige raskem on neiule seitsmevõistluse viimane ala, 800 meetri jooks. „See on mu kirstunael,” naerab Šadeiko, lisades, et ükskõik, kuidas ta jookseb, mööduvad viimased 200 meetrit ikkagi hambad ristis kannatades. „Ei saa aru neist, kes kahte staadoniringi vabatahtlikult joosta soovivad.”
Vaatamata armastusele mitmevõistluse vastu tunnistab Šadeiko, et tegemist on üpriski kurnava alaga. „Aga ega võistlusi palju olegi: üks viievõistlus talvel hallis ja kolm-neli võistlust suvel väljas,” nendib Šadeiko.
Kuigi kohati võib jääda mulje, et mitmevõistlejail on ühel hooajal jõuproove liiga vähe, siis eriti rohkem neid olla ei saagi – sportlased ei taastuks järgmisteks startideks ära. Ülekoormuse tõttu on ka Šadeiko kannatanud paari vigastuse käes, kuid midagi väga tõsist pole olnud ja operatsioonidest on ta pääsenud.
Šadeikot innustavad treenima ja võistlema eelkõige enda tulemused, mis järjest paranevad. „Olen võitlushimuline – mulle meeldib võita ja endast maksimumi anda, ma pole kunagi allaandja,” räägib ta äkitselt tõsisemaks muutudes.
Suurimat uhkust tunneb Šadeiko mullu juulis Poolas juunioride MM-il võidetud pronksmedali üle. Enne võistlust oli ta hooaja edetabelis üheksandal kohal. „Läksin selle peale välja, et kas kõik või mitte midagi – kaotada polnud mul midagi, võita aga palju,” meenutab Šadeiko.
Igale võistlusele läheb ta mõttega võita iseennast ja parandada oma rekordeid, alles seejärel mõtleb konkurendidele. Šadeiko, kelle seitsmevõistluse rekord on 5813 punkti, jälitab jõudsalt Eesti esinumbrit Kaie Kandi, kes kogus oma viimasel etteastel Hispaanias 132 punkti rohkem.
„Kindlasti oleks huvitavam, kui konkurents oleks tihedam, aga küllap tuleb tüdrukuid ka juurde,” räägib Šadeiko ning kiidab 16-aastast õde Gretet, sest on päris kindel, et just tema tõuseb naiste mitmevõistluses üheks tipptegijaks. „Grete ei tee veel väga tugevat trenni, kuid tal on juba ette näidata väga head tulemused,” põhjendab vanem sõsar.
Abiks Eesti parim treener
Šadeiko harjutab Tartu ülikooli akadeemilises spordiklubis Anne Mägi juhendamisel, keda peab Eesti parimaks treeneriks. Juhendajaga läbisaamine on väga oluline: kui tekib hea side, siis lähed rõõmuga igasse trenni ja miski pole vastumeelne. „Ta on väga abivalmis ja alati toetav,” kiidab Šadeiko Mägit, kelle toetusel elab ta üle kõige raskemad treeningud.
Pärast väsitava hooaja lõppu keskendub Šadeiko puhkamisele ja perekonnale. Parimaks puhkusekohaks peab ta päiksepaistelist randa, kus saaks sõpradega võrkpalli mängida. Samuti ihkab ta puhkuse ajal perekonnaga koos aega veeta. „Perekond on kõige tähtsam, kes toetab ja on alati olemas, kui mul vaja on,” räägib Šadeiko.
Mis puutub sportlikesse sihtidesse, siis praegu rabeleb neiu eesmärgiga pääseda 2012. aasta Londoni olümpiamängudele. Muide, see soov on teda saatnud juba aastaid. „Otsustasin kunagi, et ei lähe Londonisse ainult pealtvaatajaks, vaid ikka võistlema,” meenutab Šadeiko.
Tema kiituseks tuleb mainida, et mullusuvisele Pekingi olümpiale pääsemisest ei jäänud ka palju puudu – B-normist lahutas Šadeikot siis 35 punkti.
Grit Šadeiko
•• Sündinud 29. juulil 1989
•• Pärit Türilt, elab praegu Tartus.
•• Õpib Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas, kus tema erialaks on sport ja kehaline kasvatus.
•• Õppis kuni 11. klassini Türi majandusgümnaasiumis, 11. klassi alguses asus õppima Tartu Kivilinna gümnaasiumi.
•• Mitmevõistluses peab oma tugevaimaks küljeks sprinti.
•• Ema Deivi Jäärats-Šadeiko oli sotsialismileeri maade meister 60 meetri jooksus, isa Jaanus Šadeiko oli Eesti-tasemel 100 m jooksja, noorem õde Grete Šadeiko on omavanuste tütarlaste hulgas mitmekordne Eesti kergejõustikumeister.
•• Grit Šadeiko järgmine võistlus on alla 23-aastaste EM, mis toimub 16.–19. juulini Kaunases.
Signe Ivask töötab Eesti Päevalehes suvereporterina.
