Andres Võrk, Praxise analüütik

Seni on töötuskindlustusmakse määrad muutunud koos töötuse kasvuga. Madala töötuse ajal olid määrad madalad, kõrge töötuse ajal tõsteti määrad kõrgele. Kui töötukassa on taastanud kahe aasta hüvitiste jaoks vajalikud reservid, võiksid maksemäärad hakata liikuma teistpidi. Ma ei soovitaks ka praegu tõsta töötushüvitisi, vaid pigem kasutada töötukassa kogunenud reserve peagi algavas majanduse kasvufaasis täiendavate aktiivsete meetmete jaoks, nagu palgatoetus, ettevõtluskoolitus ja stardiabi või transporditoetus.

Jaak Aab, riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees

Toetan kindlasti Nestori ettepanekut, ka meie oleme Keskerakonna poolt selliseid ettepanekuid teinud. Paljud töötud on vaesusriskis. Asendussissetulek on neile väga oluline. Ka tööotsimine nõuab kulutusi. Mis puudutab töötuskindlustusmakse määrade alandamist, siis seda võiks kaaluda, kuid kiirustada ei maksa. Kõik sõltub ikkagi sellest, milline on areng tööturul.

Harri Taliga, Eesti ametiühingute keskliidu esimees

Ametiühingute keskliit kritiseeris mullu teravalt valitsust, kes kolmepoolset kokkulepet rikkudes jättis suurendamata töötuskindlustushüvitised ja lükkas jäigalt tagasi kõik EAKL-i ettepanekud rääkida see teema uuesti läbi. Kahtlemata on vaja tõsta töötuskindlustushüvitised kokkulepitud tasemele, aga see eeldab töötukassalt uusi põhjalikke arvutusi. Kaalumise koht on, kas teha seda kriisi ajal või selle lõp­pedes. Lisaks vajab töötuskindlustus mõistagi reserve, sest järgmine kriis ei pruugi olla mägede taga. Kindlasti ei nõustu töötajad sellega, kui valitsus jätab töötuskindlustusmakse kõrgele vaid selleks, et parandada riigi üldist eelarvepositsiooni.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid