Soodustus libateadlastele

Võib mõista ettevõtlike inimeste püüdu omale armsaks saanud pseudoteadust edasi õpetada ja teha seda võimalikult tulusal moel – umbrohi juba on sellise loomuga. Ja kui luba käes, riigi kvaliteedimärk peal, siis muidugi tõstab see koolituse prestiiži ja hõlbustab toote müüki. Kuid mõistmatuks jääb ministeeriumi hoiak, selgrootus või suutmatus vaimset umbrohtu eemal hoida. Arvestagem, et muu hulgas tähendab riiklik koolitusluba ka seda, et sellisel koolitusel osaleja võib oma koolituskulu maksustatavast tulust maha arvata ehk maksumaksjad osalevad tahes-tahtmata teadussolvangute rahastamises.

Ministeeriumi koolitusluba avab kenasti ka teisi väravaid. Näiteks oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel koolitusosaku programm, mille raames võis ettevõtja või töötaja koolitusele tehtud kulutused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt tagasi küsida. Pole kahtlust, et inimeste koolitamine on ettevõtluse arengu seisukohast määrava tähtsusega, aga kas nõiavitsa või pendliga energiaväljade peilimine ja aurade korrigeerimine ikka on see, mis meid 21. sajandil edasi aitab. Kuidas aitab tšakrate uurimine kaasa Eesti ekspordikasvule ja sisemajanduse kogutoodangu suurendamisele? Mismoodi aitab nõiavitsa või pendliga „energiate” tuvastamine kaasa ettevõtluse arendamisele? Ju siis mõnede arvates aitab ja kui juba ministeerium on oma heakskiidutempli posimisele ja nõidumisele kui lugupidamist väärivale koolitusteemale alla löönud, siis pole ettevõtluse arendajatel enam head põhjust ära öelda. Täpselt nii mulle ka EAS-ist öeldi, kui neile selleteemalise järelepärimise olin teinud.

„Üldinimlike psühholoogiliste teemade süvakäsitlus, õpetus inimese energiaväljast ja tšakratest, kvantfüüsikaline maa­ilmanägemus, teadvuseseisundid, regressioon, intuitsioon, teadvustamine” – see on näide ühe koolitaja ainevaldkondadest, kellel on haridus- ja teadusministeeriumi koolitusluba ja kelle koolitusele tehtud kulutused võib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt tagasi küsida.

Juba oleme kuulnud ka koolide, mis just nimelt alternatiivmaailma tegelikkuseks peavad, asutamisest. Üks neist soovis end sisse seada Tallinna reaalkooli ruumes, et lugupeetava haridustempli auga välja teenitud aura kiirguse paistel end üllamana näidata. Seekord saadi veel jaole ja pikem koostöö ruumide rentimise osas jäi ära. Samal ajal ei jälgi sugugi kõik koolid järjepidevalt, millistel eesmärkidel nende ruume kasutatakse. Ja miks peakski, kui hariduse ja teaduse eest vastutav ministeerium ise jagab koolituslubasid libateaduste koolitajatele ja tunnustab sellega nende legitiimsust. Ühes Tallinna koolis toimuvad iga-aastased harmoonia päevad (TM) sama kooli õppealajuhataja korraldusel. Eks koolil ole ju ka raha vaja, et teenitud omavahendite toel teaduslikku maailmavaadet toetavaid õppevahendeid soetada.

Selliseid näiteid leiab meie elust veel ja veel: ühelt poolt deklareeritakse teadmistepõhise ha­riduse ja moodsa teaduspõhise kõrgtehnoloogilise majanduse edendamist ja teisalt käib teadusvastaste ideoloogide pealetung maksumaksja rahakotile, ning need, kes väravas vahti peaksid pidama, pole varustatud vastavate oskuste ja teadmistega. Olgu vihjeks öeldud, et mitte igaüks, kes kasutab oma tegevuse kir­jelduses sõnu „energia” ja „kvant”, pole tuuma- ega kvantfüüsik.

Põhiseaduse järgi meil riigikirikut ei ole, aga kui koostöölepe on ühe kirikuga juba tehtud ja peaministergi on manitsevalt öelnud, et usuõpetuse puudumine koolis on vabadus olla harimatu, siis mille poolest kristlusest vanem astroloogia või rahva seas populaarsem nõiavitsandus riiklikul tasemel samaväärsed ei peaks olema? Seega astroloogid nõunikeks, vitsamehed inseneride kaastöölisteks ja homöopaadid-posijad tervishoiu asjatundjateks!