Veljo Tormis – rahvalaulutraditsiooni taasavastaja
Ise nimetab ta end pigem vanade tarkuste vahendajaks kui millegi uue loojaks. Tormise jaoks on regilaul rituaalivorm, mis on saavutanud aastatuhandetega täiuse ja milles pole mõtet midagi edasi arendada, mistõttu etnopopp on pigem olemasolevate aarete lörtsimine ja läänestamine. Asi pole traditsiooni jätkamises, vaid selle omandamises. Aga kuidas?
Muusik Jaak Johanson meenutab, et kui Johansoni-vennad omal ajal rahvalaulu vastu huvi tundma hakkasid, kutsus läheduses elanud Tormis nad ükskord külla, pani diivanile ritta ja mängis neile arhiivisalvestusi ette. Et noormehed saaksid aru, kuidas asi päriselt käima peaks. Selgus, et euroopalike võtetega harjunud lauljad kippusid kaashäälikutega, eriti h-ga liialdama, arhiivilindistustel laulvad vanamemmed aga lasevad silpidel pidevalt voolata: „Mu-uu süü-daa,” aga mitte „Mu-hu süda-ha.” Siin ongi üks põhivõti, mis aitab regilaulu monotoonse maagia õigesti toimima panna. „See oli ilmutuslik moment,” tunnistab Johanson. „Kui arhiivisalvestusi täpselt imiteerida ja selle tunnetusega laulda, siis avaneb mingi teise loogikaga eesti keel, sinna ilmub meloodia. Mitte laulda sisse välteid ega liigseid kaashäälikuid, tajuda pidevust.”
Dirigent Janne Fridolin, kes juhatab täna Tormise sünnipaigas Kuusalu vallas Kõrveaial tema „Külavahelauludele” tuginevat kontsertetendust „Pariisi linnas Londonis”, peab Tormist üheks oma lemmikheliloojaks. „Tormis kasutab regilaulu niivõrd ausal moel, jättes alles selle ürgvana viisi, rütmi, katkematuse, lisades koorile põnevaid foone või jagades regilaulu erinevate häälerühmade vahel, paljundades seda erinevatelt helikõrgustelt ja nii edasi.” Külavahelaulud ise aga esindavad hilisemat aega, mil viljeldi lõppriimilist rahvalaulu. „Külalaulude temaatika on lai – lauldakse kodukohast, kohalikust olustikust, juhtumistest külas, noorte vahekordadest, inimeste headest ja halbadest külgedest, nende omavahelistest suhetest, aga ka sotsiaalsetest vastuoludest ja ajaloosündmustest,” selgitab Fridolin. Ka tema on Tormise käe all regilaulu õppinud. „Kõik meie kohtumised on olnud äärmiselt südamlikud ja toredad. Kooriproovides on Tormisest kiirgunud palju positiivsust, tema kriitika on alati kohane ja mitte kuri, ta naeratab palju ja see annab kindlustunde ka noortele lauljatele, et teos toimib.”
Olgu veel öeldud, et kui artiklit koostades sai Tõnu Kaljustelt küsitud, mida on ta Tormiselt õppinud, laekus alatasa hõivatud dirigendilt vastuseks ühesõnaline mobiilisõnum: „Kõike.”
Veljo Tormisele
Vaikuses ja tormis
VAIKUSES
SÜNNIB HÄÄL
TRUMMIPÕRIN
TULEB EIKUSKILT
INIMESES
SEE HÄÄL
HAKKAB ELAMA
INIMKEHA
KUMAB TRUMMINA
HELISEB KELLUKESENA
RAHVAS
KOONDUVAD KOORI
KÜMME
SADA
KÜMME TUHAT
ÜHTIVAD KOORI
VANU JA NOORI
SEE POLE KARJE
MIDA HULGAKESI
HÜÜTAKSE
TORMI ALGUS ON SEE
MIS ÖÖSSE MURRAB
PÄEVA SASSI AJAB
TORMI KOOR
ON LAINETEST
KIVIDELT
LIIVALT
KALDAKALJULT
MURDUVATEST PUUDEST
TORMI KOOR
TUNGIB LÄBI INIMKEHA
EMAKESSE MAASSE
KELLE PUHTAST ÜSAST
JÄLLE
JA JÄLLE
SÜNNIB ELU
TÄIS TÕMBLEMISI
JA TORME
SÖÖDAKS SURMALE
MIS RAJJU SULADES
ANNAB VAIKUSES
JÄLLE ASU
UUELE ELULE
HÄÄL ON SEE
MILLES UUESTI ALGAB...
Leonhard Lapin 5.08.2010