EM lõppes, nagu algas: Triin Aljandi edu tähe all
Eesti ujumise kangelannaks ja koondise päästjaks tõusis Budapestis nädala jagu kestnud Euroopa meistrivõistlustel pikarajaujumises kahtlematult Triin Aljand. Võidelnud end 50 meetri liblik- ja sama pikal vabadistantsil finaali ning 100 meetri liblikujumises poolfinaali, kandis Triin Aljand üksi hoolt selle eest, et tänavusest EM-ist sai eestlastele kõigi aegade edukaim pika raja tiitlivõistlus.
Laupäevases 50 m rinnulidistantsi eelujumises tegi Aljand ajaks 25,32. See tulemus, mis jäi kolme sajandikuga alla tema isiklikule ja nelja sajandikuga alla Jana Kolukanova 2005. aastal püstitatud Eesti rekordile, viis piiga seitsmendana poolfinaali. Õhtuses poolfinaalis oli Aljand samuti seitsmes edasipääseja, kuid aeg 25,12 märkis seekord võimsat isiklikku ja Eesti tippmarki. „Juba eelujumise aeg oli mulle üllatus, sest ma pole sel suvel alla 26 sekundi seda distantsi ujunudki,” rääkis Triin Aljand ise eile õhtul Budapestist.
Enne laupäevast krooli eelujumist Triin oma eesmärkidest pikalt rääkida ei tahtnudki. Treeningutel oli ta rohkem aega pühendanud liblikujumisele – aga kas hinges püsis ikka lootus, et ehk õnnestub vabadistantsilgi midagi korda saata? „Eks sprint on ikka sprint,” arvas Triin. „Liblikas ja krool on suhteliselt sarnased ning kuigi olen tõesti keskendunud liblikale, tuleb ka krooli ujumine mul endiselt hästi välja. Sellegipoolest ei olnud mul kroolis hingeski mingit väga suurt eesmärki. Ujusin tehniliselt natuke teistmoodi kui varem – sirgete kätega, ning ei teadnud üldse, mida oodata. Pärast eelujumist panin eesmärgiks uue Eesti rekordi, see tuli ka ära,” rääkis ta.
Kõva arenguhüpe
Saanud pea ööpäeva jagu puhata, hüppas Triin Aljand eile õhtul viimast korda basseini, et finaalis taas kord endast parim välja pigistada. Seitsme päeva raske töö oli siiski oma jälje jätnud. Aeg 25,38 polnud poolfinaali tulemusega võrreldav, kuid andis lõpp-protokollis siiski seitsmenda koha. „Tegelikult oli ju peale poolfinaali suhteliselt kindel, mis koha keegi saab,” analüüsis Triin Aljand ise. „Proovisin natuke tehnilist poolt muuta, ei tea, kas see kokkuvõttes oli hea idee. Lõpus kadus ka rütm natuke ära. Päris pikk võistlus on olnud, aga ei usu, et väsimus aega nii palju kärpis.”
Kokkuvõttes kandus Triinu kontosse sellelt EM-ilt üks viies, üks seitsmes ja üks kolmeteistkümnes koht. „Ma olen väga-väga rahul,” tunnistas eestlanna. „Pikal rajal pole ma kunagi varem finaali saanud, ka saja meetri liblika poolfinaalkoht oli vinge tulemus.”
Koondise peatreenerist isa Riho Aljand pani tütre võimsa arenguhüppe suvel tehtud kõva ettevalmistustöö arvele. „Poolteist viimast kuud on ta treeninud Sloveenia treeneri Dimitrij Mancevici käe all – igal juhul on see otsus määrav olnud. Eks tema treeningud on käinud selle järgi, mis talle kui sprinterile vajalik ja sobilik on,” rääkis Riho Aljand. „Ujuja karjääris on mingi periood, kus tuleb teha kõvasti rühmatööd. Hiljem saab määravaks aga juba personaalsem lähenemine.”
„Ega ideaalset ettevalmistust ning vormi pole olemas, aga sel hooajal läks mul tõesti kõik väga hästi,” lisas ka Triin. „USA-s õppides tegin palju üldist põhjatreeningut, nüüd olen saanud keskenduda sprindile ja võistlustele, see on kindlasti kõvasti kaasa aidanud.”
Triin Aljand tuleb nüüd nädalapäevadeks koju puhkama, siis siirdub tagasi Sloveeniasse ning alustab uue treeningutsükliga. Novembris ootab Hollandis Eindhovenis ees lühiraja EM, detsembris Dubais samuti lühikese basseini MM. Millised kaugemad eesmärgid on Triinul nendeks võistlusteks? „Kui tagasi Sloveeniasse lähen, eks siis hakkame treeneriga arutama. Praegu on mul puhkeaeg, ei taha selle peale veel mõelda,” arvas ta.
Peale Aljandi olid eile Budapestis võistlustules veel Eesti meeste ja naiste teatevõistkonnad, kes jäid mõlemad oma alal viimasteks. Naiste 4x100 meetri kompleksujumises said Kätlin Sepp, Jane Trepp, Annika Saarnak ja Tess Grossmann 16. koha, ajaga 4.19,77, mis jääb Eesti rekordile 35 sajandikuga alla. Meeste 4x100 meetri kompleksdistantsil ujusid Andres Olvik, Martti Aljand, Martin Liivamägi ja Vladimir Sidorkin ajaks 3.43,87, see tähendas 16. kohta. Päev varem õnnestus samal nelikul aga 4x200 meetri vabaujumises lüüa üle aasta kestnud Eesti rekord 7.44,88, mille 1985. aasta veebruaris püstitasid Allan Kiil, Aivo Liiv, Argo Tammemäe ja Ivar Stukolkin. Uueks Eesti rekordiks tegi teatenelik Budapestis 7.41,03.
