Rootsi keel kaotab Soomes pinda
Kõik soomekeelsete koolide õpilased peavad hiljemalt seitsmendast klassist alates õppima rootsi keelt ehk nagu irooniliselt nimetatakse pakkoruotsi’t („sundrootsit”). Väikeseks kergenduseks soome noortele oli see, kui rootsi keele riigieksam muudeti vabatahtlikuks.
Üliõpilastel tuleb aga sooritada eksam, mis tõendab võimet tulla tööl toime peale soome keele ka rootsi keeles. Paljudelt avaliku sektori töötajatelt nõutakse teise kodumaise keelega hakkama saamist ehk nn virkamiesruotsi’t („ametnikurootsit”). Mõlema riigikeele oskamise eeldus teatud elualadel piirab aga sisserändajate võimalusi Soomes tööd saada.
Enamik soomekeelset elanikkonda ei ole rootsi keele pealesundimisega nõus. Üks argumente on, et inglise keele kõrval teise võõrkeelena õpitav rootsi keel on kahandanud muude suurte keelte oskajate arvu. Saksa, prantsuse ja vene keel on jäänud vaeslapse ossa.
Seejuures elab näiteks Ida-Soomes rohkem vene keelt kui rootsi keelt emakeelena rääkivaid inimesi. Soomes tervikuna on juba 50 000 venelast. Idapiiri ääres elavatel soomlastel läheb pigem vaja vene keelt. Peaminister Mari Kiviniemi avaldaski hiljuti arvamust, et Ida-Soome koolides võiks õpetada rootsi keele asemel vene keelt.
Surmahoop inglise keelelt
Ühe peamise vastuväite kohaselt on rootsi keele oskus olnud alati soomlastele sillaks Skandinaaviasse. Põhjala on omakorda tähendanud avatud akent läände. Üleilmastumine ja inglise keele aina olulisem roll võib aga anda rootsi keele eristaatusele Soomes surmahoobi. Nii mõnigi soomlane kasutab juba praegu läänenaabritega suhtlemiseks hoopis inglise keelt.
Kolumnist Olli Kivinen ennustab ajalehe Helsingin Sanomat veergudel, et noore põlvkonna arvamusliidrid astuvad selgesõnaliselt kohustusliku rootsi keele õppe vastu välja.
300 000 liikmega soomerootsi kogukond tunneb ennast aga ohustatuna. Kui veel mõne aasta eest uskus 90 protsenti kohalikke rootslasi oma keele õiguste püsima jäämisse, siis viimase arvamusküsitluse põhjal oli optimistide osakaal langenud 67 protsendile.
Eriti tundlikuks teevad soomerootslasi vihjed nende juba kaugemast minevikust pärit eesõiguste kohta. Majandusajaloo professori Erkki Pihkala väitel on oma osa olnud sellel, et rootslased asustasid ammusel ajal kliima ja tollaste ühenduste poolest parimad rannikupiirkonnad.
1975. aastast ministritega igasse valitsuskoalitsiooni kuulunud soomerootslaste erakond on suutnud 5,4 protsendi suuruse vähemuse hüvesid edukalt kaitsta.
Soomerootsi suguvõsad on kogunud aja jooksul suuri varandusi ja palju vana raha on voolanud nende kultuurifondidesse. Neist rootsi kultuuri ja keele kasutamise edendamiseks saadavad maksuvabad toetused toodavad järgmistele soomerootslaste põlvkondadele uut heaolu, nentis professor Pihkala ajalehes Helsingin Sanomat.
Kahanev, kuid mõjukas vähemus
•• Soomerootslaste nime all tuntakse Soomes juurdunud rootsikeelset vähemust, kelle hulka ei arvata Rootsist uuemal ajal Soome kolinud isikuid. Soomes elas 2007. aasta lõpus 287 339 soomerootslast, veel 60 000 elas neid Rootsis.
•• Soomes hakkas rootslaste asustus kujunema 12. või 13. sajandil. Keskajast alates oli rootsi keel Soomes valitsev ja näiteks sakslastele oli rootsistumine võimalus tõsta oma staatust.
•• Soome keel pääses Soomes mõjule alles 19. sajandil. Soomerootslaste osakaal on järjest vähenenud: kui veel 1920 oli riigi elanikest rootsikeelseid 11%, siis mullu vaid 5,4%.
