Voinitskite mõisas müttab erootiline dünamo
Millisel moel on ühe või teise tegelase vallanud armastuse sisemine sund.
See lahendus torkab silma juba tüki algusosas, kui võluv iludus Jelena Andrejevna (Anna Dubrovskaja) võtab sisse elegantseid poose, et ärritada temasse armunud onu Vanjat (Sergei Makovetski). Ja kuigi lavastus toob allajoonitult esile Tšehhovi dramaturgias peituva seksuaalse sisu, pole sugugi tegu teosega, mis oleks oma laadilt kuidagi labane või näotult füsioloogiline. Vahest ainult üks stseen on silmatorkav oma füüsilise armastuse avameelsuses, kui doktor Astrov (Artur Ivanov) ja Jelena Andrejevna kolmandas vaatuses suhteid klaarides oma südames pakitsevale tundele järele annavad. Tuminase lavastus on oma üldlaadilt peenetundeline, nii nagu see vene intelligentide elu lahkava Tšehhovi draamaloomingu puhul olema peakski.
Analüüsides Tšehhovi tegelasi, nagu Tuminas seda teeb, tuleb välja ootamatuid üldistusi. Nii näiteks selgub, et Astrov on üks alfaisane, kelle külge naised kleepuvad. Sellega haakub Sonja (Jevgenia Kregžde) lootusetu armastus Astrovi vastu. Ja muidugi pole see armastuse veetlus näidatud sugugi kui ammendav lahendus, laval on ikka mitmekülgsed ja keerulised Tšehhovi tegelased.
„Onu Vanja”
Vahtangovi-nimeline teater (Moskva)
Autor: Anton Tšehhov
Lavastaja: Rimas Tuminas
Osades: Sergei Makovetski, Anna Dubrovskaja jt
