Julia Aug näitab Tallinnas, millega ta lummas Tarantinot
Merjalased on üks kolmest vanavene krooniku Nestori (11. sajandi lõpp – 12. sajandi algus) mainitud ja nüüdseks välja surnud soome-ugri rahvast. Teised kaks olid muromlased ja meštšeralased. Muromlastest on jäänud Venemaale Vladimiri oblastisse Muromi linna nimi, meštšeralasi meenutab samanimeline kõrgustik Moskvast kirdes. Merjalastest on jäänud vaid arvamus, et ilmselt olid nad maridele lähim hõimurahvas ning et nende keele mõju pidavat tunda olema Jaroslavli ja Kostroma oblasti venelaste kõnepruugis.
„Tsiitsitajad” on Vene režissööri Aleksei Fedortšenko viimane film, mis võitis septembris kuulsal Venezia filmifestivalil kõrgelt hinnatud maailma filmiajakirjanike liidu (FIPRESCI) auhinna ja preemia parima operaatoritöö eest. Oktoobris võitis film peaauhinna araabia maailma kõige glamuursemal filmifestivalil Abu Dhabis.
On isegi veidi sümboolne, et filmi naispeategelast, merja rahvusest Tanjat mängib Narvas sündinud ja elanud, isa poolt eesti verd Julia Aug, kes viimased 23 aastat on veetnud Peterburis ja Moskvas. Ilmselt sellepärast temast Eestis suhteliselt vähe teataksegi.
Julia Aug (40) ise kinnitab, et tema juured pole kuhugi kadunud, ja Narvas käivat ta endiselt tihti, sest seal elab tema ema. „Ma tahan väga hoida rohkem sidet oma kultuurilise kodumaaga,” ütleb Julia. „Isegi film on seotud mu juurtega,” naerab ta.
Lapsepõlve ja nooruse veetis Julia Aug Narvas, kus ta lõpetas 1987. aastal tollase 1. keskkooli (praegune Pähklimäe gümnaasium). Pärast lõpetamist sõitis ta kohe Leningradi (praegune Peterburi) – et lihtsalt Narvast ära saada, ütleb ta ise.
Leningradi teatriinstituudis õppides mängis ta 18-aastaselt peaosa oma seni tuntumas filmis „Võluri röövimine”. Seda teismeliste filmi näidatakse siiani Venemaa telekanalites peaaegu igal koolivaheajal.
Pärast teatrikooli lõpetamist mängis Julia Aug kuni 2003. aastani Peterburi noorsooteatris. Siis kolis ta Moskvasse, kus omandas Venemaa tuntuimas teatrikoolis GITIS-es lavastaja eriala, seejärel Moskva kõrgemad lavastajate ja stsenaristide kursused. Aasta varem oli sama juhendaja, Andrei Dobrovolski juures kursused lõpetanud Andres Puustusmaa.
Nüüd ütleb Julia Aug enda kohta, et ta on pigem lavastaja kui näitleja. Vabakutselisena lavastab ta ainult tänapäeva tükke mitmel pool endise NSV Liidu alal ja teeb seda hullumeelse tempoga – viimase seitsme kuuga kolm lavastust, neist viimase Kasahstanis. Lavastanud on ta ka Leedus. Eestisse, siinsesse vene teatrisse pole teda enda sõnul kutsutud, kuigi ta tuleks hea meelega.
Revolutsiooniline päritolu
„2003. aastal otsustasin, et aitab lollidest lavastajatest, hakkan parem ise lavastajaks,” selgitab Julia naeratades. „Selliseid lavastajaid leiab väga harva, keda näitleja usaldab ja kellesse ta usub ning kes oskavad näitlejat tõeliselt motiveerida.”
Eestis peab ta üheks oma paremaks näitlejast sõbraks Aleksandr Ivaškevitšit, kes tegi samuti pearolli just Vene filmis, mängides kuulsat Vene vürsti Jaroslav Tarka. Filmi „Jaroslav” võtsid Venemaa filmiaajakirjanikud küll vastu üsna kriitiliselt, aga Ivaškevitš sai oma rolli eest valdavalt kiita.
Julia Augi eestlasest vanaisa oli Eesti jaoks pöördelisel 1918. aastal tähelepanuväärne tegelane. Oskar Aug oli koos sõprade Jaan Anvelti ja Viktor Kingissepaga üks Eestimaa töörahva kommuni juhte. Punaste Eestist väljakihutamise järel lahkus Julia vanaisa Leningradi, kus teda, nagu paljusid tollaseid revolutsionääre, ootas kurb saatus. Stalini repressioonide ajal 1937. aastal lasti ta maha.
Huvitava saatusega Julia Augiga saab Tallinna kinopublik aga juba peagi tuttavaks, sest „Tsiitsitajad” (siin nime all „Talvikesed”) osaleb novembris Pimedate Ööde filmifestivali põhikavas. Vene ajakirjanike sõnul olevat Venezia žürii esimehele Quentin Tarantinole Julia roll igatahes väga meeldinud.
Mis see on?
Märka tavalisi inimesi, põlga kargajaid!
•• „Tsiitsitajad” räägib pöörasest armastusest ja merjalaste väljamõeldud kommetest, milles on palju seksuaalsust.
•• Kaks meest armastasid nii tugevasti sama naist, et ajasid ta surma. Naist mängibki Julia Aug. Film on üles ehitatud teekonnafilmina: mehed sõidavad kahekesi koos oma armastatut matma ja meenutavad teel kordamööda hetki temaga.
•• Filmis on mõned väga avameelsed stseenid, mille tõttu Venemaal filmidele riiklikku toetust jagav Goskino tõmbas „Tsiitsitajad” pärast stsenaariumi läbivaatamist raha saajate nimekirjast maha. Pornograafia, arvasid ametnikud. Tegelikult võiks öelda, et pigem etnograafiline mängufilm, kuigi väljamõeldud etnograafiaga.
•• Julia Augi sõnul on filmi pealkiri „Tsiitsitajad” Venemaal sügavalt sümboolne. „Need metsalinnud näevad välja väga hallid, aga laulavad ilusasti. Vanasti pandi neid laulmast keeldunud kanaarilindude juurde puuri, et nood laulma õpiksid,” räägib Julia Aug. „Tsiitsitajad on nagu inimesed, keda ei panda igapäevaelus justkui tähele, aga tegelikult võivad nad meile palju õpetada, näiteks üksteist armastama.”
