Vägev kiirus, Marek Niit!

USA-s Arkansases õppiv Marek Niit jooksis koduülikooli eest võisteldes 100 meetri Eesti rekordi 10,21, mis lubab temalt oodata Euroopa tipptasemel 400 meetri aega.

Kui Niit reedel Texases Austinis stardipakkudele kummardus, valitsesid staadionil suurepärased olud. Sprintimist soodustasid 25–26 plusskraadi ja tulemuste edetabeli­kõlblikkust kinnitav pärituul 1,9 meetrit sekundis. Hallivõistlustel 200 m ja 400 m jooksu Eesti siserekordeid uuendanud eestlane startis nagu välk, edenes vabal ja nõtkel sammul ning jättis Arkansase, Texase ja Los Angelese California ülikooli kergejõustiklaste matšil rivaalid ülekaalukalt seljataha.

Ent nii kiiret aega kui 10,21, mis ületas 2003. aastast Argo Golbergile kuulunud Eesti rekordi seitsme sajandikuga, jooksu peategelane küll ei oodanud! „Nii tuul, õhutemperatuur kui ka meeleolu olid suhteliselt ideaalsed,” kommenteeris Niit e-kirjas. „Jooks õnnestus hästi, stardist olin kohe esimesena väljas, üleminek oli sujuv ja lõpp ka suhteliselt tugev. Mis seal sajas meetris muud ikka on, suur osa on stardis kinni.”

Tund aega enne individuaal­sprinti tõi Niit Arkansase neliku 4 x 100 m teatejooksus ajaga 39,91 teisena finišisse.

„Jooksin neljandas vahetuses rahulikult, see oli soojendus sajaks meetriks. Ei teadnud, et just 10,2 jalgades on, aga tunne oli hea,” selgitas Niit.

Uute rekordite ootel

Öötundidel interneti live-ülekande vahendusel endisele hoolealusele kaasa elanud Valter Espet tabas rekordaega nähes nagu elektrilöök. Audentese spordigümnaasiumi treener, kelle juhendamisel jõudis ka Golberg Eesti rekordini, võis uhkust tunda: Niit on tõepoolest kõva!

„Ärge kirjutage, et Marek sai hea stardi! Midagi ei anta niisama, ta tegi hea stardi,” lausus Espe ja meenutas, et Niidu stardid sisevõistlustel 200 m jooksus olid tehniliselt krobelised. „Kindlasti motiveeris hea start Marekit,” jätkas Espe. „Edasi jooksis ta kindlalt ja lõdvalt, mis kandis teda lõpuni.”

Eeloleval nädalavahetusel võistleb Niit koduülikooli staadionil Fayetteville’is. Jookseb ta siis 200 m või 400 m distantsil, igatahes võib temalt oodata lähikuudel mõlema ala Eesti rekordi, nii enda nimele kuuluva 20,69 kui ka Aivar Ojastu 1990. aastal joostud 45,99 uuendamist.

„Loodan, et alistan sel aastal 20,50 piiri, ei hakka suurt arvudega mängima, peamine, et nii-öelda oma ära teen,” hindas Marek 100 meetri tippmargist tulenevalt oma arenguvaru kaks korda pikemal jooksumaal.

„Kindlasti võib Marek veel kiiremaks saada, iseasi, kui paljub ta sel alal võistleb,” lausus eksrekordimeheks taandatud Golberg. „Ta keskendub 400 meetrile, milles võib tänu kiiruslikele võimetele näidata väga head aega.”

Pärast veebruaris hallis joostud 400 m jooksu Eesti siserekordit 45,99 ütles Niit, et sihib suvel aega 45 sekundi alguses. 400 m jooksu maailmarekordi 43,18 omanik Michael Johnson on läbinud 200 meetrit 19,32 ja 100 meetrit 10,09-ga. Kiireim valgenahaline 400 m jooksja 43,45-ga Jeremy Wariner on näidnud poole lühemal distantsil aega 20,19.

„Marekil on korralik põhikiirus ja kui ta arendab veel kiiruslikku vastupidavust, peaks ta jõud­ma ajani 45 sekundi alguses,” ütles olümpiavõitja Erki Nool.

Golberg murdis barjääri

Espe meenutas, et enne Ameerikasse õppima minekut jooksis Niit 2007. aastal sisevõistlustel 60 meetrit 6,73-ga ja suvel staadionil 100 meetrit 10,42-ga. Järgmisel aastal sai ta Eesti meistrivõistlustel 100 m eeljooksus aja 10,44. „Tulemusi võrreldes võib öelda, et Marek tegi normaalse arengu,” ütles Espe. „Ta on ehitanud Ameerikas tugeva vundamendi, et midagi paremat üritada.”

Paarkümmend aastat tagasi võis eestlaste 100 meetri aegadest 10,20–10,30 und näha. Barjääri murdis Golberg, kes parandas ühe hooajaga oma tippmargi 10,52-lt 10,28-ni ja võitis noorsoo EM-il hõbemedali. „Saime oma riigi, piirid läksid lahti, suhtlesime teiste maade sportlaste ja treeneritega, kogusime infot internetist,” kirjeldas Espe õppeprotsessi. „Kui Niit sai pärast juunioride maailmameistriks tulekut viielt USA ülikoolilt kutse, läks ta Jaanus Uudmäe vahendusel Arkansasesse võimalustega tutvuma.

„Käisime seal kaks korda harjutamas ja suhteid loomas,” lausus Espe. „Seal on õppinud Tyson Gay, Wallace Spearmon ja Veronica Campbell. Mõistsime, et Marek saab valida väga hea keskkonna. USA ülikoolide sprinditase on ülikõva.”

Eluloolist

Marek Niit

jooksja

Sündinud 9. augustil 1987

Eesti rekordid

välis- ja sisevõistlustel:

100 m 10,21 (2011), 200 m 20,69 (2007) ja 20,70 (2011), 400 m 45,99 (2011).

100 m aastate kaupa:

2004 – 10,83,

2005 – 10,58,

2006 – 10,51,

2007 – 10,42,

2008 – 10,44,

2011 – 10,21.

Saavutus:

200 m juunioride MM-i kuld (2006), MM-i teine ring (2009).

Treenerid: Doug Case, varem Valter Espe.

Õpib USA-s Arkansase ülikoolis toiduteaduse erialal.