Elektriautode projekt annab unikaalse kogemuse
Kuid nagu igal ravimil on ebameeldivad kõrvalmõjud, on need ka uutel tehnoloogilistel lahendustel energeetikas.
Tuule kiirus ja päikesekiirgus on pidevas muutumises. Sama lugu on ka tuule- ja päikese-elektrijaamade väljundvõimsusega.
Päikesepaistelise ilmaga mõjutab väljundvõimsust iga päikese eest mööduv pilv, kusjuures võimsuse muutus toimub vähem kui sekundiga. Olukorda leevendaks päikesepaneelide hajutatus suuremale alale, kuid mitte oluliselt. Sama seis on ka tuulikutega, mille peamiseks probleemiks on tuule kiiruse ebaühtlus või tuulikule ettenähtud piirväärtuste ületamine.
Tootmisvõimsuste kõikumine mõjutab otseselt energia kvaliteeti ja seda tuleb tasakaalustada, et vältida seadmete rikkeid ja tõrkeid. Tasakaalustamiseks kasutatakse gaasiga töötavaid elektrijaamu ja mitmesuguseid energiasalvesteid alates salvestavast hüdroelektrijaamast ja lõpetades akudega.
Probleeme on kerge lahendada, kui muutuvaid tootmisvõimsusi on võrgus vähe ja võrk on suur, sest teised jaamad tasakaalustavad siis kõikumist vaid vähese reguleerimisega. Sellist olukorda võib võrrelda 1000 veduriga rongiga, kus üks vedur pidurdab ja kiirendab kontrollimatult. Kui aga 500 vedurit tuhandest hakkavad kontrollimatult käituma, siis kasvab tasakaalustavate vedurite kütusekulu oluliselt. Kui genereeritav võimsus on pidevas muutumises, peab ka tasakaalustav jaam pidevalt töötama. Seega tuleb muutuva võimsusega taastuv-energiaallikaid vaadelda alati koos tasakaalustavate (ühtlustavate) jaamadega või energiasalvestitega kui tervikut. Sama kehtib ka elektrienergia hinna arvutamise kohta.
Elektriautosid võib eelnevas rongi näites vaadelda veosena. Kui veose kaal pidevalt muutub, mõjub see rongi liikumisele samuti nagu veduri kontrollimatu käitumine. Elektriautod aitavad ööpäevasele elektritarbimise ühtlustumisele ja taastuvenergiaallikate võimsuse kõikumise tasakaalustumisele kaasa üksnes juhul, kui elektriautosid laetakse elektri ületootmise/alatarbimise ajal ehk ajal, kui elektri vabaturuhind on madal.
Arvestades statistikaameti andmeid autode päevase keskmise läbisõidu kohta ja elektriautode läbisõitu ühe laadimisega, on akude teoreetiline laadimisvajadus üks kord kahe päeva jooksul. Viissada elektriautot suurendavad Eesti elektritarbimist vähem kui 0,1% võrra ehk ei mõjuta oluliselt praegust elektrisüsteemi, kuid võimaldavad saada ülevaate tulevastest, massilise kasutuselevõtuga kaasnevatest majandus- ja tehnilistest probleemidest.
Mõju elektri hinnale
Kui elektriautode arv suureneb saja tuhandeni, tuleb arvestada juba viie-kuueprotsendise elektrienergia tarbimise kasvuga,
500 000 elektriauto puhul 25–30-protsendise kasvuga. On täiesti selge, et selline tarbimise kasv kajastub elektri vabaturuhinnas – hind kindlasti ei vähene. Isegi kui Eestis ei hakata elektriautosid massiliselt kasutama, võib vabaturuhind ikkagi tõusta, kui elektriautod muutuvad massiliselt kasutatavaks väljaspool Eestit.
Taastuvenergia kasutamine elektriautode kiirlaadimisjaamades eeldab vahesalvestit, kust autode akusid laetakse. Vahesalvestatud taastuvenergia ümberlaadimine autoakudesse tähendab aga terviksüsteemile suuremaid kadusid ja väiksemat kasutegurit. Lähtudes eelnevast võivad kiirlaadimisest oluliselt perspektiivikamaks osutuda automatiseeritud akuvahetusjaamad.
Mitme suurriigi poliitikud on rõhutanud, et taastuvenergeetika ja elektriautode taristute ja komponentide arendamine, tootmine ja teenindamine loob uusi töökohti. Arvestades, et Eestil on võimalik saada elektriautode projektiga ainulaadne kogemus, väärib ettevõtmine pigem kiidusõnu. Selline kogemus loob eeldused uute, sh maailmaturul läbilöövate ettevõtete tekkimiseks energiasalvestus-, tasakaalustus- ja muundustehnoloogiate valdkonnas. Iseküsimus on, kas meie inimesed (sh investorid, ettevõtjad) oskavad ja toetusmeetmed soosivad seda, et senine ja omandatav kogemus maailmas enda ja Eesti kasuks pöörata.
