Kuhu kulged, inimene?

Traditsiooni Tarkusele on lisandunud ka selle viimastel aastakümnetel kiirelt arenenud kaasaegseid vorme – transpersonaalne psühholoogia, eesotsas Ken Wilberi, Stanislav Grofi jt evolutsionismi teerajajatega. “Elukestva õppimise” asemel on tsivilisatsiooni avangardis kanda kinnitamas “elukestva arengu” fenomen, mille käigus – erinevalt varasemast - hakkavad kiiresti muutuma meie (juba sünnitraumaga kaasa saadud) alususkumused, avarduma meie mõtlemine, tunded, meeltetaju, kujutlus, intuitsioon ja vaistlikkus, ilmnema massiliselt meie anded-võimed jms.

Nagu Bruce Lipton ja  Steve Bhaerman oma epohhiloovas ja nüüd eesti keeleski ilmunud raamatus “Spontaanne evolutsioon. Meie positiivne tulevik ja kuidas sinna jõuda” (Pilgrim 2011) tuvastavad, ootab tsivilisatsiooni juba lähiaegadel ees murranguline  ja vaat et “paratamatu” “programmimuutus” meie mõtlemises, mõjutades kogu seda filtrit, läbi mille maailma täna näeme. Kanti meenutades võiks öelda, et oleme senisest suuresti “negatiivsest vabadusest” (sügav ökoloogiline, sotsiaalne, isiksuslik kriis) sisenemas “positiivsesse vabadusse”, kus vaimne ja materiaalne omandavad taas viljaka tasakaalu ja me saame üheskoos võimeliseks rajama “uut Taevast ja uut Maad”, uut sümbiootilist Inimloodust.

Rõõm on tõdeda, et lisaks rikkalikule  teadmisele selle arengu võimalusterikkusest (muudest süsteemsematest käsitlustest meenuvad siinkohal Ken Wilberi “Atmani Projekt” ja “Integraalne psühholoogia”,  Roger Walshi ja Frances Vaughani “Egost kõrgemale”, Clarissa Pinkola Estese “Naised kes jooksevad huntidega” jt) kohtab siinmailgi täna juba ka edenenud praktikuid-müstikuid, kelle teadmust toetab ka sügav isiklik kogemus inimpotentsiaali lahtirullumisest iseendas.

See tähendab, et hakkame siinmailgi omama kultuuris ajapikku ka rohkemaid vaimseid eeskujusid senisest terviklikuma ja dünaamilisema inimeseksolemise kohta, milles senisest hoopis rohkem (ühis)loovust, rõõmu, empaatiavõimet, meelerahu, taiplikkust… Kui täna elab väidetamisi 85% maailma elanikkonnast teise, “seksuaalkeskuse” tasandil, 10% “võimukeskuse” ja ainult 5% südamekeskuse (anahata) tasandil, mis milline saab olema see proportsioon pärast “mütoloogilist” 2012?

Don Becki, Chris Cowani jt tuntud Spiraaldünaamika mudeli (1995) järgi, mis vaatleb inimkonna arengut läbi aegade, kuulub kahte uusimasse ja kõrgeimasse - integraalsesse ja holistlikku teadvuselainesse vastavalt 1%  ja 0,1% maailma täiskasvanud elanikkonnast (Eestis siis üle 10 000 inimese!); eelmisesse, postmodernsesse meemi (mille vaimseks väljundiks New Age) 10%, USAs ja Euroopas (küllap ka Eestis) 20-25%. Valitseb kaasaja maailmas siiski veel ratsionaal-teaduslik (modernistlik) meem  (30% elanikkonnast, kuid 50% võimust) absolutistlik-religioosse meemi ees (vastavalt 40% ja 30%). Kusjuures mida kõrgem “teadvuselaine”, seda mõjusam võrreldes oma kvantiteediga see on. Nõnda on integraalsel meemil täna juba 5% võimu ja holistlikul 1%.

Kaasaja maailma mõjukamaid mõtlejaid (kes ühtaegu ka müstik) Ken Wilber tõdeb, et põhilisimas on inimteadvus transpersonaalse psühholoogia poolt tänaseks ka Läänes kaardistatud.

**

Peeter Liiv koos Ingvar Villido ja Alar Tamminguga 5. juuni õhtul kell 17 Vaimsel pühapäeval festivalil “Hallo, Kosmos!” kinos Sõprus.

Pärast vestlusringi linastub Dan Millmani ülimenukal novellil põhinev inspireeriv film inimese vaimujõust “Rahumeelne sõdalane”(2006)