Suri hispaania kirjanduse suurkuju Jorge Semprún
Natside koonduslaagri üle elanud endise kultuuriministri ja hulga auhindadega pärjatud kirjaniku elutee lõppemise põhjust ei ole täpsustatud.
Semprún sündis poliitikute perekonda ja oli Franco ajal seotud diktatuurivastase kommunistliku liikumisega. Hispaanias puhkenud kodusõda sundis teismelise Semprúni eksiili Prantsusmaale. Teise maailmasõja ajal liitus Semprún Prantsuse vastupanuliikumisega, kuni Gestapo ta 1943. aastal kinni võttis ja Buchenwaldi koonduslaagrisse paigutas. Koonduslaagrist vabanes ta 1945. aastal.
Semprúni esimene laagrikogemusest rääkiv romaan „Suur reis” avaldati 1963. aastal ja pälvis kaks kirjandusauhinda. Semprún oli teravalt teadlik sellest, et on osa ainulaadsest tunnustatud kirjanike ringist, kelle isiklike koonduslaagrikogemuste tulevatele põlvedele edasiandmine on väga oluline. Ta jätkas holokaustist kirjutamist 1994. aastani, kui ilmus „Kirjandus või elu”, milles ta lahkas kohutavate mälestuste hoidmise ja neist kirjutamise tähtsust. Et Semprúni haridustee möödus Prantsusmaal, on enamik tema töid kirjutatud prantsuse keeles.
Pärast Franco surma 1975. aastal sai Semprúnist aktiivne poliitikategelane ja ka haridusminister. Andeka stsenaristina võitis Semprún 1969. aasta filmi „Z” käsikirja eest Oscari.
Esimene ja viimane Semprúni eestindus, Enn Sarve tõlgitud „Suur reis” ilmus 1965. aastal.
