Soomlased peaksid kauem töötama
Eduskunna valimiste üks kandev märksõna oli „eelarve pikaajaline strukturaalne puudujääk” (kestävyysvaje), mis lihtsustatult tähendab seda, kui palju riigil jääb tulevikus raha puudu. Peale muude meetmete aitaksid puudujääki pikas perspektiivis vähendada ka elanikkonna lisanduvad tööaastad.
Praegu algab ametlik vanaduspensioni iga Soomes 63-aastaselt, kuid pensionile jäädakse eri võimaluste tõttu keskmiselt juba mõned aastad varem. Avalikkuses arutletakse pidevalt selle üle, kuidas inimesed püsiksid kauem heas töövormis ega kipuks liiga vara pensionile. Rohtusid on pakutud mitu.
Kõige olulisemaks peetakse, et töötajad tunneksid end töökohal paremini. Tähtis roll on seejuures ülemuste juhtimisoskusel, milles soomlaste arvates on veel arenguruumi. Palju räägitakse ka depressioonist, mis on üks peamisi töötegemist takistavaid pikaajalisi haigusi.
Töövõime kaotus masenduse tõttu ei ole ainult Soome probleem, vaid omane kogu läänemaailmale. Selle taga peituvad tööelus toimuvad pidevad muutused ja töötajatele esitatavad aina suuremad nõudmised. Inimesed väsivad vaimselt ära, kõikide tervis ei pea vastu.
Läbilõikes on soomlased küllaltki terved ja keskmine eluiga on kõrgem kui kunagi varem, kuid samal ajal on sotsiaalsete rühmade vahelised erinevused suurenenud. Kõige dramaatilisemalt väljendub see jõukate ja vaeste meeste võrdluses. Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel elab nüüd 35-aastane, kõige kõrgemasse sissetulekurühma kuuluv mees Soomes keskmiselt 12,5 aastat kauem kui tema eakaaslane kõige madalamast tulukvintiilist.
Aeguvad töötajad
Soomes korraldati hiljuti ka uuring, mis kaardistas soomlaste füüsilist vormi ning mille käigus uuriti 12 600 tööl käivat inimest vanuses 25–64 aastat. Tulemused olid rahutust tekitavad, kuna paarikümne aasta pärast võib 50–64-aastaste hulgas olla rohkemgi kehvas füüsilises vormis inimesi kui praegu. Olukorra päästaks, kui inimesed hakkaksid ennast regulaarselt liigutama. Maailma terviseorganisatsiooni WHO järgi ei liigu 60 protsenti maailma inimestest isegi mitte vajaliku miinimumi võrra ehk siis pool tundi päevas.
Peale tervise on valupunktiks ka ealine diskrimineerimine. Ühe teise uuringu tulemuste järgi on 52 eluaastat töömaailmas sama mis pakendil „viimane kasutuspäev”. Üle 50-aastastel töötutel on pea võimatu leida uut töökohta ning ka töökoha vahetus on selles vanuses ja vanemalt väga raskesti teostatav. Märgata on siiski üle 50 aasta vanuseid iseloomustatakse aina meelsamini kui suure töövõimega kogenud töötegijaid.
Kuigi tööea pikendamine on Soomes väga aktuaalne teema, ei ole soomlased võrreldes teiste rahvastega siiski halvemas seisus. Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel käivad Soomes nagu teisteski Põhjamaades rohkem kui pooled 55–64-aastastest veel tööl. Paljudes muudes riikides on selle vanuserühma tööhõive väiksem. Peale selle võivad tööaastaid lisada nooremad inimesed. Arvutuste järgi läheb noortel kooli lõpetamise ja tööle asumise vahelt kaotsi keskmiselt kaks-kolm aastat. Parimas tööeas töötuks jäänul tekib aga tavaliselt tööellu vähemalt aastane auk.
Ministeerium: võlatrend jätkub
•• Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt jätkab Soome riigivõlg kasvamist ja ulatub 2013. aastal 46,9 protsendini SKT-st.
•• Enne 2008. aastal alanud kriisi oli see 29,5 protsenti. Kui selle aasta mais oli riigivõlg 71 miljardit eurot, siis 2013. aastaks kasvab see 93 miljardini.
•• Eelmisel nädalal avaldatud ennustuses ei ole arvesse võetud uue valitsuse kavandatud kulukärpeid, mis peaksid 2015. aastaks ulatuma 2,5 miljardi euroni.
•• Isegi nende kärbete elluviimise korral võlakoormuse kasv vaid aeglustub. Selleks, et võlakoormus võrreldes SKT-ga veidi väheneks, peaksid kärped ulatuma umbes kuue miljardi euroni, kirjutas Helsingin Sanomat.
•• Soome riigivõlg on siiski mõõdukas võrreldes teiste arenenud riikidega, kus see IMF-i andmeil läheneb keskmiselt 100 protsendile SKT-st.
