JUHTKIRI: Äkilised noored pole kuhugi kadunud
On aasta 2006. Vahepeal kiratsenud olukord lööb jälle mõnusalt läikima. Palgad lähevad rasvasemaks, poodides on ostukärud triiki täis. Kõige tegijamad on needsamad noored, aga nad on saanud kümme aastat elu- ja töökogemust juurde. Kas või seesama Viikberg on just börsile tulnud Olympic Casino suurim eraisikust aktsionär. „See on juhuste kokkusattumine,” kommenteerib mees.
Viimast viit aastat mäletavad kõik, polegi palju sellest rääkida.
On aasta 2011. Soe sügis. Eelmise kahe näite järgi võttes võiks Eestis viie aasta pärast tulla jälle korralik majandusralli. Kuid mine tea, Kreekast ja Itaaliast tuleb praegu rohkem halbu uudiseid, kui on sambla vahel sügisesi riisikaid.
Eestis on registreeritud töötus kerkinud kolmandat nädalat järjest. Kokku on end töötuna arvele võtnud 46 800 inimest ehk 7,2 protsenti tööealisest elanikkonnast. Muidugi ei ole see hea. Viimase majandusbuumi ajal eriala omandama läinud noored tulevad nüüd tööturule. Ja neil on raske, sest kõik tundus omal ajal nii lihtne. Õpiti seda, mis tundus lahedam, mugavam, üldisem. Nii kandideerivad nüüd sekretäriks ärijuhi haridusega noored. Mõned aastad tagasi nad ei mõelnud sellise töövõimaluse pealegi, nende peas polnud sellist varianti olemaski.
Äkilised noored pole aga Eestist kusagile kadunud. Need on noored, kes oskavad aja tavalisest kulgemisest ette mõelda. Ernst & Young andis Eestis neljandat korda välja aasta ettevõtja tiitli. Ühte ei suudetud välja validagi – valiti kaks: rahvusvaheliselt eduka tarkvarafirma Webmedia loojad Priit Alamäe ja Taavi Kotka. Mõlemad ainult 32 aasta vanused, firma enda iga on 12 aastat. Noored jaksavad, kui teevad südame ja selgrooga. Mine nüüd võta kinni, kas elus on edasiviivaks jõuks ahnus või midagi muud. Selles olen küll kindel, et viie aasta pärast – võimalik, et järgmise majandusbuumi ajal – tutvume paljude uute äkiliste noorte ettevõtjatega.