Minu isikliku arvamuse kohaselt – komisjon ei ole teemat arutanud ega seisukohta kujundanud – näitab see kava, et riigikogu liikmed ei adu inimeste reaalseid probleeme ja vajadusi. Ma ei ole viimasel ajal kuulnud ühtegi inimest kurtmas selle üle, et ühiskonnas ei ole demokraatia edendamist piisavalt toetatud või ei ole inimesi maailmavaateliselt haritud. Väga lihtne on ju küsida tavalistelt kodanikelt, kes ise selle või teise otsusega mingit kasu ei saa, kas 800 000 euro vaba raha olemasolul inimesed eelistaksid, et selle raha eest neid poliitiliselt haritakse, või soovivad nad näiteks, et suurendatakse õpetajate või meditsiinitöötajate palku või tehakse korda mõni lasteaed. Minu meelest on mõistusevastane tegeleda raha eraldamisega viiendajärgulise tähtsusega teemale, kui mitmed olulised esmatähtsusega probleemid on lahendamata. Kui selleks otstarbeks eraldatakse raha, siis ei ole tulevikus ühelgi poliitikul moraalset alust esinedes õpetajate, arstide või õdede ees öelda, et riigil ei ole raha.

●●Kui suur on risk, et lisanduvaid summasid hakataks kasutama lihtsalt partei positsiooni tugevdamiseks?

Sama hästi võib küsida: kui rikutud me oleme? Viimase aja sündmused näitavad, et piisavalt rikutud, isegi riigikogus. Ainuüksi see, kuidas kavatsetakse raha eraldada, kinnitab, et küsimus tuleb seada teisiti: kas on võimalik, et seda raha kasutatakse millekski muuks kui parlamendis esindatud erakondade ideoloogia promoks ehk nende erakondade poliitilise kapitali tugevdamiseks? Üheselt on selge, et väljapakutud rahajaotamise viis põlistab väljakujunenud erakondlikku ideoloogiamaastikku, sest need saavad teistega võrreldes täiendava dopingu.

●●Kas maksumaksja panus parteide rahastamisse peaks põhimõtteliselt kasvama?

Minu hinnangul ei peaks. Erakondade liikmeskonnad peavad oma erakondi oluliselt suuremal määral toetama.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid