Jelena Petuhhova: Keel on Ida-Virumaal kaitstud, aga inimesed mitte
Võrreldes struktuuris ette nähtuga on Ida-Virumaal 35 politseinikku vähem. Pole mingi saladus, et päris paljud selle maakonna politseinikud on kaotanud oma töö just nimelt ebapiisava riigikeele oskuse tõttu, mille keeleinspektsioon tuvastas. Ometi tundsid need politseinikud oma tööd, sealseid inimesi, suutsid töötada just selles valdavalt venekeelses keskkonnas. Narvas näiteks on venekeelse elanikkonna osakaal 95 protsendi ringis.
Eestlasest politseinikud muudest piirkondadest suudavad ehk küll paremini pabereid täita, kuid Ida-Virumaa kohalikega sama keelt nad nii vabalt ei räägi ja inimesi ka ei tunne.
Nõudeid tuleks muuta
Üheksa-aastase tütarlapse Varvara kadumine ja surm Narvas on teravdanud idavirumaalaste muret oma julgeoleku pärast. Tekkinud on tunne, nagu saaksid vaid inimesed ise enda kaitseks midagi ära teha, ja suurenenud huvi relvalubade soetamise vastu. Tuntakse, et keegi teine neid ju ei kaitse.
Tundub, et seadus, mis kehtestab keelenõuded, ja reaalne elu käivad teineteisest mööda. Justkui poleks seadusandja viitsinud olukorda süveneda.
Praegu peavad politseinikud valdama eesti keelt C1-tasemel, mis on küllaltki kõrge tase. Kodakondsuse eksamiks piisab B1-tasemest ja see oleks ilmselt ka paljudele politseinikele jõukohane. Miks ei võiks reaalsusele otsa vaadata ja leevendada politseinikele kehtestatud keeleoskuse nõuet, piirdudes nende puhul kergema, kuid ometi päris korraliku B1-tasemega? Töötama hakkavad need inimesed ju niikuinii valdavalt vene keeles.