09.04.2012, 02:30
Dopinguseriaal esitab küsimusi, mida võiks pärida ka päriselus
„Alpimajas”, erinevalt tegelikust elust, võetakse juba avaosas dopingu-tarbimine omaks.
Reedel ETV eetrisse jõudva uue seriaali „Alpimaja” sissejuhatav tekst teatab traditsioonilisel moel, et seosed kunstiteose ja tegelikult asetleidnud sündmustega on juhuslikud. Paralleelid suusataja Andrus Veerpalu dopinguskandaaliga on siiski ilmsed, olgu sarja sündmustiku keskel pealegi hoopis Eesti ujumiskoondis. Pisarad voolavad ka „Alpimaja” esimeses osas toimuval dopinguteemalisel pressikonverentsil, erinevus on selles, et siin võetakse dopingutarbimine kohe omaks ja vastutuse võtab endale eakas treener (Laine Mägi). Mäletatavasti sai eelmise aasta 7. aprillil selgeks, et nii Veerpalu A- kui ka B-proov on positiivsed, aga keegi ei möön-nud keelatud ainete tarvitamist kui sellist. Usutavasti ja loodetavasti ei ole reaalsus päris nii karm nagu Indrek Hargla kirjutatud sarkastilises stsenaariumis. Seriaalis viivad skandaali niidid välja peaministrini, kui mitte kõrgemale, ja korrumpeerunud võim ei kohku tunnistajate vaigistamisel ühtegi meedet kasutamast. Tõsi, pärast esimese osa äravaatamist ajalehearhiividesse süüvides meenub, et suusaliitu juhtis tõesti valitsuspartei liige Toomas Savi. Tema sõnad „Me teeme kõik selle nimel, et Andruse öeldud sõnad oleksid tõde,” oleksid nagu Hargla sulest kukkunud. Seriaaliski korrutatakse igal sammul, et tõde on väga suhteline mõiste ja ainult reeturid ei astu omade kaitseks välja. Paar kuud hiljem otsustas Savi loobuda uuesti liidu juhi kohale kandideerimast ja juunis valis suusaliidu üldkogu uueks presidendiks Sandor Liive. Hiljem astus tagasi suusaliidu peasekretär Jüri Järv, kes oli enda sõnul „sunnitud” meediale dopinguproovi kohta esialgu valetama. Varjamise teed läks ka peatreener Mati Alaver.