Vastukaja: Rohkem andmekaitset, aga ka rohkem bürokraatiat

Martin-Johannes Raude
Glikman & Partnerite jurist

- Andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep avaldas muret, et Euroopa Liidu andmekaitsereform on jäänud vajaliku tähelepanuta (31.5, EPL). Õigupoolest on vastukaja laskunud äärmustesse ning jätnud tähelepanuta uuenduste mõju ettevõtetele.

- Eesti elanikud saavad tulevikus olla kindlad, et nende isikuandmed on näiteks Hispaanias kaitstud samavõrd kui Eestis. Lisaks tekib senisest laialdasem õigus olla teadlik enda kohta käivate andmete töötlemisest ning tõhusam võimalus kaitsta oma õigusi juhul, kui andmekaitsereegleid rikub ettevõte, mis asub mõnes muus liikmesriigis. Seega inimestele on andmekaitsereformi mõju positiivne.

Enim mõjutavad ümberkorraldused aga andmete töötlejaid. Reeglite ühtlustamine annab Eesti ettevõtetele teadmise, et siin kehtivatele reeglitele kohandatud äritegevus vastab teiste liikmesriikide andmekaitsenõuetele.

Kuid teisalt muutub andmekaitsereeglite järgimine keerulisemaks, sest riigisiseste seaduste kõrval tuleb arvestada ka Euroopa Liidu määruse ja selle alusel antud komisjoni õigusaktidega.

Teiseks tekib kohustus kehtestada andmetöötlusega seotud sisekord ja teavitada isikuandmetega seotud rikkumistest andmekaitse inspektsiooni.

Suurematel ettevõtetel tuleb määrata ametisse andmekaitseametnik ning hakata dokumenteerima isikuandmete töötlemisel tehtud toiminguid. Kolmandaks ohustavad ettevõtteid andmekaitsenõuete rikkumise eest senisest kümneid kordi suuremad trahvid.

Eesti ettevõtete jaoks on aga reformikava jõustumisega tekkiv administratiivkulu kokkuhoiust ilmselt suurem.