Kehvad laenutingimused. Itaalial on juba nii palju võlgu, et keegi ei taha riigile enam mõistlikel tingimustel laenu anda. Täna on Itaalia 10-aastase võlakirja intress 6,13 protsenti. Nädalavahetusel pankadele 100 miljardit eurot välisabi saanud Hispaania sama näitaja on 6,65 protsenti.

Olematu majanduskasv. Võttes arvesse, et käesolevaks aastaks ennustab Eurostat Itaaliale 1,4 protsendist majanduslangust, siis on selge, et majanduslanguses oleval riigil on raske võlgu teenindada ning veelgi raskem uusi laene saada. Järgmiseks aastaks nähakse Itaaliale ette 0,4 protsendilist majanduskasvu.

Kõrge töötusmäär. Itaalias on töötusmäär 10,2 protsenti ehk võrreldav Eestiga. Viimastel aastatel on Itaalia töötusmäär näidanud selget tõusutrendi. Siiski Hispaania tasemest on asi veel väga kaugel, kuna seal on töötuid 24,3 protsenti tööealisest elanikkonnast.

Eelarvepoliitika. Laias laastus lähevad arvamused siinkohal kaheks: Itaalia on kärpinud liiga vähe ja Itaalia on kärpinud liiga palju. Kärpimise vastased leiavad, et kärped ja maksutõusud on küll toonud lühiajalist rõõmu eelarvekoostajatele, kuid reaalmajandus sellest pikemas perspektiivis ainult kannatab. Tundub, et arvukaid meetmeid välja pakkunud Itaalia juhtidel puudub ühtne ja reaalselt elluviidav visioon selle kohta, kuidas tagada majanduskasv, ent samas mitte end täiesti ära kärpida.

Võttes arvesse kõiki eelmainitud asjaolude koosmõju, siis võib karta, et Itaalial on varsti riigi püsti hoidmiseks vaja välisabi ja käivitub leebemal kujul sama stsenaarium, mis Kreekas, Iirimaal, Portugalis ning nüüd viimati ka Hispaanias. Sellise arenguvõimaluse käis täna välja ka võrdlemisi korras majandusega Austria rahandusminister Maria Fekter.