Käisin Leigol detsembris esinemas ning siis mängisin midagi ka Chopinilt. Seejärel tuli Leigo peremees Tõnu Tamm välja ideega, et suvel võiks järvel ainult Chopini mängida. Minule see mõte väga meeldis, sest Chopin on suurepärane helilooja ning samas on tema muusikat meeldiv kuulata ka inimestel, kes muidu klassikalise muusikaga eriti kokku ei puutu.

••Tegelikult on pianistikarjäär su teine muusikukarjäär. Alustasid hoopis popansambli Jam solistina. Kui lihtne või keeruline sul oli saada jalg ukse vahele süvamuusikamaailmas, et poplaulja püüdlusi pianistina üldse tõsiselt võetaks?

Alates esimesest klassist Tallinna muusikakeskkoolis on mu erialaks olnud klaver, seega olen klaverit mänginud oluliselt kauem, kui popmuusikat teinud. Popmuusika oli kooli ajal minu hobi, millest ühel hetkel sai ka rahateenimise allikas. Siiski ka 1990-ndatel jätkasin pidevalt pianistina, lihtsalt ansambli edu läks nii suureks, et klassikalise muusika kontserdid jõudsid oluliselt väiksema publikuni ning enamik mäletab mind popi kaudu.

Klassikalise muusika kuulajad on samas teadnud mind alati eelkõige pianistina ja seetõttu ei saa me rääkida mingist hiljutisest jala ukse vahele ajamisest. Küll aga on tegemised popmuusika vallas tulnud kahtlemata kasuks ja minu klassikakontsertidele on juurde tulnud kuulajaid, kes seal muidu tõenäoliselt poleks.