See aga on tekitanud hulga lahkhelisid ja poliitilisi pingeid. Ametlikult saab põgenikuna kaitset paluda, kui on oht saada süüdi mõistetud rassi, religiooni, rahvuse, mingisse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste vaadete pärast omas riigis. Seda, et Assange võiks oma koduriigis Austraalias ühe või mitme loetletud põhjuse pärast kohtu alla sattuda, on väga raske tõestada.

Samal ajal ei kehti ühegi riigi poliitilise varjupaiga kaitse, kui kõnealune isik on enne põgeniku staatuse saamist korda saatnud raske mittepoliitilise kuriteo. Põhjus, miks Londoni politsei Wikileaksi loojat kinni pidada püüab, ei ole mitte seotud tema USA-le välja andmise sooviga, vaid Assange’i Rootsis ootava kohtuteega. Nimelt süüdistatakse meest seal vägistamises, mis teadupärast on raske mittepoliitiline kuritegu. Mees ise eitab süüdistusi.

Läänemaailm, eesotsas Suurbritannia, USA, Rootsi ja Austraaliaga, ootab tema välja andmist ja väidab, et Ecuador talitab mehele kaitset pakkudes kõike muud kui õigesti. Samal ajal on selle Ladina-Ameerika riigi selja taha kogunenud pea kõik tema naabrid Mehhikost Argentinani. Lõuna-Ameerika välisministrite kohtumisel jäeti lahkarvamused kõrvale ja kõik toetasid Ecuadori otsust.

Koostööle Rootsiga?

Ühisleerina tahetakse Ühendkuningriigile märku anda, et tegu ei ole enam ammu koloniaalmaadega, kus viimane saaks otsuseid teha. Kõige rohkem ärritas neid fakt, et Londoni politsei teatas Ecuadori saatkonnale, et neil on täiesti seaduslikult võimalik võtta saatkonnalt ära diplomaatiline staatus ja siseneda hoonesse.

Ecuadori president on öelnud, et Assange võiks Rootsiga koostööd teha, kui talle lubataks, et meest ei anta välja ühelegi kolmandale riigile. Assange ja tema toetajad on veendunud, et kui mees USA-le välja antaks, võiks teda oodata isegi surmanuhtlus. Ei Assange ega Rootsi ei ole ise veel samme sellise koostöö suunas teinud.