Kunstnik noomis Savisaart sõpruse eest Vene sulidega
20. augustil, Eesti taasiseseisvumispäeval korraldas skandaalne Vene kunstnike-aktsionistide grupi Voina juhtiv meediakunstnik Aleksei Plutser-Sarno vabadusristi juures aktsiooni poliitiliste repressioonide vastu Venemaal, Valgevenes ja teistes riikides. Kunstnik installeeris ligi viiekümneruutmeetrise teose esmalt vabadusristi jalamile ja seejärel selle juurde viivale trepile. Reklaamlehel oli kujutatud alates 2010. aasta 24. novembrist Venemaal vangis peetava Voina aktivisti Tasja Ossipova portreed. Ossipova sai tuntuks aktsiooniga „Isamaale osutatud teenete eest”, kus ta läks avalikult esinenud Smolenski kuberneri, FSB kindrali juurde ja lõi teda nelgikimbuga näkku.
Tänavu mõisteti Ossipovale fabritseeritud süüdistuse alusel kümme aastat vabaduskaotust. Peale tema portree on reklaamil kirjas veel 22 meelsusvangi nimed, kellele meediamaailm ei pööra mingit tähelepanu. Küsides selle aktsiooni sügavama mõtte kohta, vastas Plutser-Sarno, et see on Voina kingitus Tallinna linnapeale tänutäheks tema sügava sõpruse eest sponsoritega Vene „sulide ja varaste” parteist ning teiste sealsete korrumpeerunud kõrgete ametnikega, kes on Venemaal hävitanud elementaarsed kodanikuõigused ja -vabadused.
„Nüüdseks on Vene võimud jõudnud teisitimõtlejatega füüsiliselt arveid õiendada. Just äsja mõisteti tüdrukutele rühmitusest Pussy Riot kaks aastat vangistust nende aktsiooni eest, kuid teie linnapea ajab endiselt mesijuttu nendega, kes nad kinni lasid panna. Kohe varsti avatakse büst Tallinnas patriarh Aleksius II-le, mille puhul on ta siia kutsunud suure hulga Vene kõrgeid ametnikke. Aga meie, kunstnikud, nõuame kõigile poliitvangidele vabadust!” rääkis Pultser-Sarno.
Ehkki venekeelse Delfi kommentaariumides võis kohata kunstniku kohta käivaid üsna sobimatuid väljaütlemisi – näiteks ähvardati tal pea tellisega lõhki lüüa ja soovitati oodata uut Hitlerit –, arvas Plutser-Sarno, et sellest ei maksa end häirida lasta, sest säärased ettevõtmised ongi ühiskonnas valitseva mentaalsuse testiks ja selle uurimiseks. Erinevalt Eestist, kus politsei, kes oli lugenud reklaamil kirjas olnud teksti, ei pööranud sellele mingit tähelepanu ja astus ükskõikselt edasi, arreteeriti inimesi sellise etteaste eest nii Hispaanias kui ka Rumeenias. Seega on aktsioon „Political Prisoners”, mida ta on korraldanud mitmes Euroopa riigis, ka omamoodi inimeste üldiste vabaduste ja õiguste uurimine eri riikide kaupa.
Mille eest võitleb Voina?
Voina (tõlkes sõda – toim) on skandaalne Vene kunstnike-aktsionistide grupp, kelle tegevus seostub poliitilise kunstiga avalikus ruumis ja see on suunatud valitseva poliitilise režiimi vastu. Oma maailmavaadetelt on nad anarhistid, kes ei hooli materiaalsetest hüvedest ega ka seaduskuulekusest. Grupi algtuumik tuli kokku 2005. aasta oktoobris Oleg Vorotnikovi ja Natalja Sokoli eestvedamisel, ehkki rühmituse nimeni jõuti alles 2007. aasta alguses. Sellest ajast moodustavad grupi südamiku Vorotnikov ja Sokol, samuti Leonid Nikolajev ning grupi meediakunstnikuna tegutsev Aleksei Plutser-Sarno.
Grupi eri aktsioonides on aastate jooksul osalenud sadu aktiviste. Voina korraldab võimuvastaseid PR-aktsioone, mis on iseäranis suunatud just korrakaitseorganite vastu. Rühmituse allorganisatsioonid tegutsevad pea kõikides Venemaa suuremates linnades, poolehoidjaid olevat neil 3000 ringis. Samuti on nad ühenduses anarhistlike organisatsioonidega ja vasakradikaalsete vaadetega inimestega üle terve maailma.
Voina esimesed ettevõtmised olid anonüümsed, asjaosalised ise kutsusid neid „treeninguteks”. Laiemalt said nad tuntuks oma 2008. aasta aktsioonidega „Rünnak Valgele majale”, „Dekabristide mälestuseks” jt. Grupi kõige kuulsam aktsioon on 2010. aastal hiiglasliku fallose joonistamine Liteinõi sillal FSB hoone vastas Peterburis. Teatavasti anti neile selle eest ka vene moodsa kunsti prestiižne innovatsioonipreemia. Preemiaga kaasnenud rahasumma on aga osaliselt kulunud advokaatidele ja teiste kinnipeetavate meelsusvangide abistamiseks. Siiski ei ole neil õnnestunud täiesti puhtalt pääseda – nende vastu on alustatud hulganisti kriminaalasju. Vorotnikov ja Nikolajev viibisid pikemalt eeluurimise all. Nad on kuulutatud nii Venemaal kui ka rahvusvaheliselt tagaotsitavateks, mis on pärssinud ka nende aktiivsust.
Siiski tuleks rõhutada, et nende tuntuse taga ei ole mitte niivõrd ühes või teises kohas korraldatud aktsioonid ise, vaid nende meediakajastus. Aktsioonidel on olnud peale osalejate endi väga vähe tunnistajaid, kuid üritustest tehtud videote paiskamine internetti ning nende oskuslik ja provokatiivne esitlemine on taganud edu. Voina aktsioonidesse ei suhtuta Vene moodsas ühiskonnas üheselt, aga eks see kajasta ka seal valitsevaid meeleolusid.
