TÄISMAHUS: Taani välisminister: Taani ärihuvi Eesti vastu järjest kasvab
Täna Eestisse visiidile saabuv Taani välisminister Villy Søvndal usub Schengeni viisaruumi ja inimõiguste tähtsusse.
Mida ootate oma visiidilt Eestisse? Mis on kõige tulisem idee, millele te Eesti toetust küsite?
Ma ootan huviga seda külaskäiku. Peamine eesmärk on kinnitada hiilgavaid kahepoolseid suhteid meie kahe riigi vahel. Meil pole tõsiseid probleeme, seega saab sellest väga sõbralik visiit.
Taani on olnud Eesti suur toetaja. Kuid nagu ma loen Eesti välisministeeriumi materjalidest, on Taani Eesti kaubanduspartnerite hulgas alles 14. kohal. Mida on võimalik teha, et kaubandussuhteid Eesti ja Taani vahel veelgi tugevdada?
Ma olen täheldanud, et kahevaheline kaubandus on jälle tõusmas. Eelmisel aastal kasvas Taani eksport Eestisse 12 protsenti ja Eesti eksport Taani 19 protsenti. Selle aasta esimese viie kuu arvud näitavad isegi veel suuremat kasvu kahepoolses kaubanduses. Viimastel aastatel on kaubandusbilanss olnud tegelikult Eesti kasuks.
Kasvav huvi Eesti turu vastu peegeldab seda, et Taani firmad otsivad uusi turgusid Lõuna-Euroopa ja muu maailma kriisis, ja ka seda, et Eesti on suutnud end näidata väga positiivsete majanduskasvu numbritega. Fakt, et Venemaast sai eelmisel nädalal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige, võib omakorda kasvatada huvi Eesti turu vastu. Ma usun, et meil on kahepoolses kaubanduses üksteisele palju pakkuda, eriti keskkonna-, energia- või infotehnoloogiasektoris.
Eelmisel aastal kuulsime uudistest, et Taani tahtis ajutiselt taastada piirikontrolli oma piiridel Schengeni viisaruumi sees. Tänaseks tundub see idee olevat kõrvale jäetud. Kas Taani on tegelikult rahulolematu vaba liikumisega? Kas Schengeni puhul on ikka veel probleeme, mis vajavad lahendamist?
Vaba liikumine Euroopa Liidu sees on suurimaid saavutusi Euroopa koostöös. See oli ka põhjus, miks me [vasak-tsentristlik koalitsioon, kes astus ametisse mullu oktoobris] otsustasime esimese sammuna tühistada eelmise valitsuse otsuse piirikontrolli taastamise kohta.
Me oleme tugevad Schengeni koostöö toetajad, kuid me näeme, et seal on ka tulevasi väljakutseid, mis vajavad ühise viisaruumi juures erilist tähelepanu.
Venemaa sisemine olukord, eriti demokraatia ja inimõigused, on läänemaailma jaoks suur probleem. Kas me peaks pilgu kõrvale pöörama, mõeldes, et Venemaa on suur riik ja sealsed probleemid pole meie asi? Või peaks me veelgi enam Venemaa poliitikuid kritiseerima?
Taani ja Euroopa Liidu välispoliitika on rajatud tõsisele inimõiguste ja demokraatlike standardite austamise dialoogile Venemaa partneritega. Taani ja Euroopa vaatenurgast on loomulikult väga tähtis, et Venemaa austaks oma rahvusvahelisi kohustusi ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE ees. Me tõstatame regulaarselt oma Venemaa partneritega inimõiguste küsimusi, ka kõige kõrgemal tasemel. Me teeme oma seisukohti avalikuks ka Venemaa ja Euroopa Liidu avalikkuse ees pressiavalduste kaudu. Veelgi enam, on vajalik märkida, et Euroopa Liit toetab reforme Venemaa Föderatsioonis, mis puudutavad õigusriiklust ja juriidilist süsteemi.
Taani on olnud islamistliku terrorismi üks sihtmärke, eriti alates niinimetatud karikatuurisõjast. Mõned rünnakud Taani pinnal on ka ära hoitud. Kas on midagi, mida Taani saaks teha, et selliseid ohtusid vähendada?
Terroristlikud vandenõud taanlaste ja Taani institutsioonide vastu tulid väga väikestelt radikaliseerunud gruppidelt, kes on pühendunud vägivalla kasutamisele. See pole ainult Taani fenomen, vaid nähtav ka teistes Euroopa, nagu ka muslimiriikides. Selliste radikaliseerunud elementidega tegelemine on politsei töö.
Siiski, selleks, et tagada, et kedagi teist ei tõmmataks nende radikaliseerunud gruppide plaanidesse, on Taani valitsus läbi aastate säilitanud väga viljakat, avatud ja ausat dialoogi muslimitega Taanis ja ka mujal. Me ei peaks demoniseerima inimesi nende usuliste vaadete või etnilise päritolu tõttu ja Taani valitsus austab kõiki religioosseid ühendusi nagu ka isiklikke usulisi tundeid.
Praegu on euroala kriisis. Ka USA ei ole piisavalt tugev, et olla maailma ainus majanduslik liider. Ka see tähendab, et lääs kui tervik on alla käimas? Kas on midagi, mida Euroopa saab teha oma konkurentsivõime parandamiseks?
Praegune kriis on tõesti väga tõsine. Euroopa Liit on vastanud mitmesuguste sammudega, juba praeguseks on palju ära tehtud ja me astume uude diskussiooniringi sügisel, et süvendada majanduslikku ja rahanduslikku koostööd.
Illegaalne immigratsioon on reaalseks probleemiks EL-i lõunapoolsetele liikmetele, eriti Kreekale ja Itaaliale. Kas see on probleem ka Taani jaoks? Kas EL-i piirid on liiga lahtised kuritegelikule elemendile? Kas euroopalik heaoluriik suudab vastu võtta kõik immigrandid, kes soovivad sisse tulla?
Pole kahtlustki, et illegaalne immigratsioon on tõsine väljakutse meie EL-i partneritele Lõuna-Euroopas ja et me peame ilmutama solidaarsust. Eriti Kreeka asüülisüsteem on olnud tugeva surve all. Seetõttu on oluline, et EL saaks pakkuda jõulist abi operatiivsel toetamisel, näiteks Frontexi (EL-i välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur) ja EASO (Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet) kaudu ja liikmesriikide finantsilisel toetamisel, kes on erilise surve all.
Eelmised Poola ja Taani presidentuurid nägid tõsiselt vaeva, et kehtestada eelhoiatuse ja valmisoleku süsteemi, et olla valmis kiiresti märkama ja pakkuma abi, kui mõni liikmesriik on probleemidega silmitsi.
Taani on olnud liider võitluses globaalse soojenemise ja CO2-emissioonide vastu. Kas maailm on praegu lähenemas või hoopis kaugenemas ühiselt seisukohalt, kuidas vähendada süsinikuemissioone?
Globaalne aktsioon kliimamuutuse vastu on kriitilise tähtsusega. On väga oluline püüda kiirendada „rohelise” ülemineku protsessi. Me peame mõtlema ümber oma senise loodusvarade kasutamise ja kujundama ümber oma praegusi tarbimisharjumusi, et tagada jätkusuutlik areng.
Selleks, et kiirendada „rohelist” üleminekut, peame ühendama oma jõud ja süvendama partnerlust üle piiride ja sektorite, ettevõtete ja valitsuste vahel. See on ka raison d’être [ee sügavaim põhjus], miks Taani eelmisel aastal käivitas globaalse rohelise kasvu foorumi (3GF) koos Lõuna-Korea ja Mehhikoga. See foorum kohtub jälle, tänavu 8. ja 9. oktoobril Kopenhaagenis.
Villy Søvndal
Taani välisminister alates eelmise aasta oktoobrist Helle Thorning-Schmidti juhitavas valitsuses
Koldingi õpetajaseminari lõpetamise järel töötas ta aastatel 1980–1992 õpetajana Koldingi kommuunis, 1991–1994 oli ta ka Taani õpetajate pensionikassa juht.
Poliitikasse läks Koldingi kommuuninõukogu liikmena 1982. aastal, folketing’i (Taani parlamendi) liige on ta olnud aastail 1986, 1991–1992 ja 1994. aastast praeguseni.
Søvndal on olnud Sotsialistliku Vasakpartei esimees 2005. aastast alates, partei kogus mullu 9,2 protsenti häältest ja 16 kohta 179-liikmelises folketing’is.
