Putin: Obama paistab siirana, Romney on eksiteel

Uue ametiaja esimeses pikas intervjuus puudutas Vene president nii Süüriat kui ka Pussy Riotit.

Venemaa ei ole valmis muutma oma hoiakut Süüria suhtes, USA ja Suurbritannia rakendavad topeltstandardeid, USA presidendikandidaat Mitt Romney eksib, aga temaga võib siiski asju ajada, nagu ka president Barack Obamaga, kes tahab olukorda parandada. Ja mis puutub Pussy Riotisse, siis kas teate, mida see nimi üldse tähendab?

Selliseid ja muidki vaata et seinast seina teemasid puudutas Vene president Vladimir Putin oma teise ametiaja mahukamas intervjuus üleilmse leviga RT televisioonile, mida on nimetatud Kremli propagandakanaliks.

Kui saatejuht viis jutu „väga oodatud” USA presidendivalimistele, pidas Putin vajalikuks märkida, et presidendid Obama ja Dmitri Medvedev saavutasid nelja aastaga paljugi Vene-USA suhete tugevdamisel. „Kuid USA raketitõrjesüsteem on kindlasti üks võtmeküsimusi, sest see puudutab Venemaa elulisi huvisid,” läks Putin peamise juurde, mis tema meelest võib vallandada võidurelvastumise.

„Kas sellele probleemile on võimalik leida lahendust, kui president Obama teiseks ametiajaks tagasi valitakse?” esitas Putin ise küsimuse. „Jah, põhimõtteliselt on. Kuid asi ei ole ainult president Obamas,” leidis ta. „Mul on tunne, et ta on siiras mees ja tahab positiivset muutust. Kuid kas ta saab seda teha, kas nad lasevad tal seda teha? Ma pean silmas seda, et seal on ju ka militaarlobi ja välisministeerium, mis on küllaltki konservatiivne. Muide, see on üsna sarnane Vene välisministeeriumiga.” Putin kordas varasemat Vene ettepanekut, et raketitõrjesüsteem võiks olla ühine, aga selleks tuleb muidugi jõuda arusaamisele, et ollakse usaldusväärsed partnerid ja teineteise liitlased.

„Okei, nii et me usume, et Barack Obamaga saate koostööd teha. Kuid mis siis, kui Mitt Romney ametisse saab?” jätkas saatejuht, viidates Romney väljaütlemisele, et Venemaa on USA geopoliitiline vaenlane number üks. „Kas te temaga suudate koostööd teha?”

Suudame küll ja töötame iga Ameerika rahva valitud presidendiga, uskus Putin. „Mis aga puudutab Romney seisukohta, siis me saame aru, et see on teataval määral motiveeritud valimiskampaania retoorikast. Kuid ma arvan ka, et ta ilmselgelt eksib, sest selline käitumine rahvusvahelisel areenil on sama, kui kasutada natsionalismi ja segregatsiooni vahenditena USA sisepoliitikas,” lisas ta.

Islamiäärmuslased ja Assange

Putini sõnul räägivad ameeriklased kogu aeg, et raketitõrjesüsteem ei ole Venemaa vastu suunatud. „Aga mis juhtub, kui Romney, kes peab meid Ameerika vaenlaseks number üks, valitakse Ühendriikide presidendiks? Sel juhul suunatakse raketitõrjesüsteem Venemaa vastu, sest tehnoloogiliselt on see konfigureeritud just sel eesmärgil. Ja mõelda tuleb ka selle strateegilisele iseloomule, seda ei ehitata aastaks ega isegi mitte kümnendiks ning võimalus, et mõni Romney vaadetega mees võib võimule tulla, on üsna suur.”

Tulevikust praegusesse aega tagasi pöördudes väitis Putin otseselt ühtegi riiki nimetamata, kuid USA-le vihjates, et Süüria presidendi Bashar al-Assadi kukutamiseks on appi võetud islamiäärmuslased. „Praegu kasutatakse al-Qaida võitlejaid või samade äärmuslike vaadetega inimesi teistest organisatsioonidest oma eesmärkide saavutamiseks Süürias. See on väga ohtlik ja lühinägelik poliitika,” hoiatas ta. „Nii oli see sõja ajal Afganistanis, kui Nõukogude Liit 1979. aastal sisse tungis. Tollal toetasid meie praegused partnerid seal mässuliikumist ja põhimõtteliselt viisid tõusule al-Qaida, mis hiljem andis vastulöögi Ühendriikidele enesele.”

„Miks peaks Venemaa oma seisukoha ümber hindama?” vastas Putin küsimusele, kas Venemaa muudab enda hoiakut Süüria suhtes pärast seda, kui on kolmel korral pannud veto lääneriikide toetatud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonidele, mille eesmärk on avaldada Assadile survet 200 000 inimelu nõudnud vägivalla lõpetamiseks. „Võib-olla peavad meie läbirääkimiste partnerid oma positsiooni ümber hindama.”

Julian Assange’i juhtumile viidates pakkus saatejuht Putinile võimaluse kritiseerida ka Suurbritanniat. „Selge näide topeltstandarditest” on Putini meelest Briti kohtu otsus anda Assange välja Rootsile, kus teda süüdistatakse seksuaalkuritegudes. Ilmse viitega Londonis asüüli saanud tšetšeeni mässuliste ühele juhile Ahmed Zakajevile ütles Putin, et „juhtumisi Suurbritannia annab varjupaika teatud indiviididele, kelle kätel on veri tõelise sõja pidamisest Vene territooriumil ja inimeste tapmisest”. Teatavasti on Venemaa tulutult palunud Zakajevi väljaandmist süüdistatuna terrorismis, mida too on eitanud.

Veel ühe kriitikanoole Suurbritannia pihta oskas Putin visata küsimuses, mis puudutas Vene opositsiooni. Ta viitas, et see, milles mõned näevad opositsiooni mahasurumist, on tegelikult profülaktika selliste rahutuste ärahoidmiseks, mis vallandusid Londonis eelmise aasta suvel. Putini sõnul tegutseb ta lihtsalt korra hoidmise nimel. „Mida tähendab kruvide kinnikeeramine? Kui see tähendab, et igaühelt, ka opositsiooni esindajatelt nõutakse seadustest kinnipidamist, siis jah, seda nõudmist jõustatakse järjepidevalt.”

Putin Pussy Riotist, ilma nime suhu võtmata

Vene president keeldus kommenteerimast punkbändi Pussy Riot kolmele naisliikmele mõistetud kaheaastast vanglakaristust Putini-vastase laulukese esitamise eest ühes Moskva kirikus, mida hinnati ka pühadusteotuseks.

Putin ütles, et ta hoiab end sellest juhtumist nii palju eemale kui võimalik, küll aga tõstatas ta moraaliküsimuse, viidates ka bändi nime tähendusele.

„Te olete töötanud Venemaal mõnda aega ja võib-olla oskate veidi vene keelt. Kas võiksite selle bändi nime vene keelde tõlkida?” päris Putin saatejuhilt, kui räägiti Pussy Rioti juhtumist, mis olevat ehk liialt suureks puhutud.

„Pussy Riot, see punkbänd. Ma ei tea, kuidas te neid vene keeles nimetaksite, kuid äkki ütlete mulle?” küsis vastu saatejuht Kevin Owen, kes oli varem aastaid mitmes Briti telekanalis töötanud.
„Kas saate esimese sõna vene keelde tõlkida? Või äkki oleks see liiga siivutu? Jah, ma arvan, et te ei teeks seda, sest see kõlab liiga siivutult, isegi inglise keeles,” vastas Putin.

„Ma tegelikult arvasin, et see viitab kassile, kuid ma saan teie mõttest aru. Kas teie meelest käsitleti seda juhtumit mingil moel valesti, kas selles oli mõni õppetund?” jätkas saatejuht.
„Ma tean, et te saate täiesti hästi aru, pole vaja teeselda, et ei saa pihta,” ei jätnud Putin veel järele. „See on siivutu, aga eks unustage see.”

„Ma tahan juhtida teie tähelepanu teema moraalsele küljele,” jätkas Putin, pajatades selle tütarlastepundi ühest varasemast, grupiseksiga seotud etteastest ja ka korrarikkumisest ühes teises kirikus. Putini sõnul on Nõukogude-aegsed usuvastased repressioonid muutnud usklikud tundlikuks selliste rünnakute suhtes ja riik peab neid kaitsma.

Küsimusele, kas on üldse realistlik, et vangistatud vabanevad varem, vastas Putin: „Ma ei tea, kas nende advokaadid on apellatsiooni esitanud või mitte. Ma ei jälgi seda juhtumit nii teraselt. Kui nad edasi kaebavad, on kõrgemal kohtul võim otsus langetada. Ausalt öeldes püüan ma sellest juhtumist hoida nii kaugele kui võimalik. Ma tean üksikasju, kuid ma ei taha sellesse puutuda.”