Islam näitab Tallinnas rahumeelset nägu
Islam on Eestis juba 300 aastat vana usk. Kas ta on leidnud siin kindla koha?
Jah. Jumal tänatud, kõik muslimid, kes elavad siin, tunnevad, et see on nende kodu. Kõige suurem osa meist on tatarlased ja esimesed tulid siia tõesti juba 300 aastat tagasi. Juba eelmise Eesti Vabariigi ajal, nagu ka nüüd, on nad õppinud Eesti koolides ja räägivad nii eesti keelt kui ka oma kodust tatari keelt. Ka mina ja minu lapsed, kes on sündinud siin, tunneme, et see on meie kodu.
Miks see näitus just Omaanist tehti?
Ma olin kevadel kutsutud Omaani suurele usukonverentsile islamiseaduste teemal. Mul oli seal võimalik sõna võtta ja kohtusin ka sealse usuministriga. Ta ütles, et neil on olnud väga hea näitus Saksamaal ja ka mujal Euroopas. Me olime väga rõõmsad, sest see on väga hea võimalus arendada suhteid – Eestis teame ju väga vähe elust araabia maades. Meie valmistasime näituse ette ja Tallinna tehnikaülikool tuli selle korraldamisel appi.
Siinse näituse eesmärk on tutvustada islami rahumeelset külge?
Jah. Kahjuks juhtub praegu maailmas halbu asju, aga see on vaid väike osa islamist. Inimesed ei tea tegelikult, milline meie usk on. Nad peaksid rohkem ka ise lugema. Las ka eestlased teavad, et nende kõrval elavad nende naabrid muslimid. Kui nad tahavad meist rohkem teada, siis tere tulemast meie keskusesse (kultuurikeskus Turath asub Tallinnas lennujaama naabruses – toim).
Mida te ütleksite nendele, kes kardavad islamit? Islamiäärmuslusest on ju väga palju räägitud. Kuidas inimesi rahustada?
Nii paljude kahtluste põhjus on selles, et inimesed ei tunne meid, nad ei näe meie sisse. Kui nad saaksid rohkem teada, jääks kahtlusi oluliselt vähemaks. Kui inimesed õpivad koos, söövad koos, siis saavad nad ka paremini üksteisest aru. Eelmise Eesti Vabariigi ajal sellist probleemi muslimite ja mittemuslimite vahel ei olnud. Usaldamatust on süvendanud viimased aastad, aga põhjused ei lähtunud ju Eestist, vaid mujalt. Ja ma loodan, et kui eesti noored saavad tuttavaks meie noortega, siis läbisaamine on palju parem. Meil on ka head suhted näiteks Eesti luteri kirikuga, käime vastastikku üksteise üritustel.
Eesti on üks haruldane koht maailmas, kus šiiidid ja sunniidid on ühises koguduses. Miks see mujal võimalik ei ole?
Kui me vaatame pühapaiku nagu Mekat ja Mediinat, siis seal on ju kõik koos, šiiidid ja sunniidid palvetavad ühiselt, käivad samades mošeedes. Jumal tänatud, et meil Eestis on suurem koostöö. Juba 1928. aastal loodud Eesti islamikogudus, mis taasiseseisvunud Eestis taastati, tõi kokku nii aserbaidžaanlased (kes on valdavalt šiiidid – toim) kui ka teised muslimid (enamikus tatarlastest sunniidid – toim). Meil on ühine kogudus, erinevalt muust maailmast, kus kahjuks kõik omavahel läbi ei saa.
Islamiriigid nõuavad usundite solvamise rahvusvahelist keelamist
Muslimiriike ühendav islami koostöö organisatsioon OIC leiab, et usundite solvamine tuleks kuulutada rahvusvahelises õiguses kuriteoks. Ka solvava materjali levitamise peaks organisatsiooni hinnangul karistatavaks muutma.
„Rahvusvaheline kogukond ei tohi ennast peita väljendusvabaduse ettekäände taha,” ütles OIC peasekretär Ekmeleddin Ihsanoglu Reutersile. Tema sõnul on väljendusvabaduse tahtlik, eesmärgipärane ja süstemaatiline kuritarvitamine oht maailma julgeolekule.
OIC on nõudnud usundite solvamise kuriteoks kuulutamist juba pikka aega, kuid see algatus on saanud uue tõuke viimastel nädalatel palju tähelepanu saanud prohvet Muhamedi solvavast filmist.
Ei usuta, et OIC algatust hakataks toetama lääneriikides, mis apelleerivad ÜRO inimõiguste deklaratsiooni väljendusvabadust puudutavatele pügalatele. Lääneriikides on lisaks kardetud, et jumalateotamiskeeluga piirataks vabadust teha teaduslikke uuringuid.
Eraldi avalduses teatas OIC inimõiguskomisjon, et „kasvav ebatolerantsus muslimite suhtes” tuleb kontrolli alla saada ja koostama peab „rahvusvahelise käitumiskoodeksi meediale ja sotsiaalmeediale, mis hoiaks ära kirgi kütvate materjalide levitamise”.
