Filmid, mis panevad meid mõtlema suhetest loodusega
Kättejõudnud tehnokraatlikul ajastul võib paljudele tunduda, et suhe loodusega pole inimese jaoks kuigi aktuaalne. Ent see pole sugugi tõsi. Inimese suhe loodusega on osa tema suhtest iseendaga. Kui öeldakse, et inimene on sotsiaalne olend, ei tähenda see mitte ainult inimsuhteid. Inimene elab lakkamatus suhtluses ka teda ümbritseva keskkonnaga, isegi siis, kui ta ise seda ei märka. Kui sajab vihma, paneme jope selga, kui paistab päike, kogume endasse tema valgust ja energiat. Ka toit, mis meie lauale jõuab, tuleb lõpuks loodusest, mitte poest.
Ent mida aeg edasi, seda enam tundub mulle, et kõigega on võimalik suhelda kas kui partneri või omandiga. Nõnda on see ka inimese suhetes loodusega: see võib olla mõlemapoolselt rikastav kooslus või ühepoolne ekspluatatsioon. Kas meie tegevus ja selle tagajärjed aitavad loodusel püsida või viivad nad looduse vaesumiseni?