Ülo Niinemets: liigne magusa söömine tekitab paradoksaalse olukorra
-Viimastel nädalatel on ajakirjanduses juttu olnud glükoosi-fruktoosisiirupi (GFS) ehk maisisiirupi kahjulikkusest. Kas tegemist on tõsise probleemiga, millest on vaja rääkida?
Eks see ole õige jutt. Toiduainetööstus tahab kogu aeg odavamalt läbi saada aga osad meetodid on sellised, mille mõjusid näeme alles aastakümnete pärast.
GFSi teema tõstatumise juures on asi ka selles, et varem pole see Euroopas probleem olnud, sest seda maisisiirupit kasutataske eelkõige USAs. Euroopas pole seni maisi selleks otstarbeks varem kasutatud. Seetõttu on tegemist uue asjaga ja nüüd on toiduainetööstuses avastatud, et nii on võimalik odavamalt toota. Näiteks ketšupites on see USAs alati sees olnud.
-Tavaline suhkur sisaldab ka põhimõtteliselt glükoosi ja fruktoosi, kuid mis muudab GFSi ebatervislikumaks?
Tavaline suhkur on sahharoos ja kui ta lõhustub, siis tekib glükoos ja fruktoos. Siin on küsimus proportsioonides. Kui ühte neist on väga palju rohkem, siis läheb asi problemaatiliseks.
-Kas saab öelda, et mida vähem magusainet on töödeldud, seda vähem kahjulikum ta on?
Nii ei oskaks küll öelda. Kui vaadata, kust organism süsivesikuid saab, siis suurema osa saab siiski tärklisena. Tärklis laguneb organismis ja tekib glükoos. Kui võtame sahharoosi, mis on taimel, siis tegemist ei ole talletussüsivesiku, vaid eelkõige ainete transpordiks kasutatavaga ja taimes seda palju ei ole tavaliselt.
Osad taimed akumuleerivad sahharoosi nagu näiteks suhkruroog. Nii või teisiti saab öelda, et inimene pole aegade algusest siiski suhkrut söönud. Ka tavaline suhkur on ikkagi natukene eriline meie jaoks. Suures koguses ei soovita seda ju keegi süüa.
-Võib öelda, et suhkur ei ole kasulik, kuid glükoosi-fruktoosisiirup on veelgi kahjulikum?
Jah. Uuringud näitavad, et kui GFS metaboliseerub teistmoodi ja kogu see reaktsioonirida, kuidas me sealt lõpuks energiat saame on teistsugune.
-Tundub, et palju oleneb sellest, kuidas täpselt on taimesaadust töödeldud?
Jah, aga näiteks transrasvade puhul tehakse täiesti uus aine, mida taimes pole. Tekib täiesti uus ühend, mis pole looduslik ehk looduslikust ainest tehakse aine, mis on sünteetiline. Ja see tekitabki probleeme.
Fruktoosi puhul on tegemist loodusliku ühendiga, mida ka meie kehas metabolismi käigus töödeldakse aga küsimus on kogustes. Kui sööme kartulit ja tärklis toodetakse glükoosiks, siis need konsentratsioonid on üsna väiksed. Magusa probleem, ja põhjus miks ka suhkruhaigus tekib, on selles, et veresuhkur läheb kähku üles ja sellele reageeriv insuliin tõmbab seda rohkem alla kui peaks ja tekib uuesti näljatunne. Magusasöömine tekitab näljatunnet, mis on paradoksaalne olukord, sest see annab meile ka palju energiat ja käivitab rasvade moodustumise.