TÄISMAHUS: „Tuumapommid” Eesti ümber?
Viimastel päevadel on tulnud teateid, et Eestile lähedased tuumaelektrijaamad ei ole nii ohutud, kui olla võiksid.
Ajakiri Der Spiegel kirjutas Euroopa Komisjoni tellitud tuumaohutusraportile viidates, et Soome Olkiluoto tuumajaamas on tõsiseid turvariske ja probleeme on ka Rootsi Forsmarki tuumajaamas. Keskkonnaühendus Greenpeace aga kuulutas oma raportis, et lausa kõik Rootsi tuumareaktorid tuleks ohutusnõuetele allajäämise pärast kinni panna.
Jaamad on vanad
Peale selle kirjutas ajaleht Helsingin Sanomat, et Peterburi-lähedases Sosnovõi Bori tuumajaamas on tuvastatud vanusest tingitud kahjustusi.
Soome radiatsiooni ja tuumaohutuse ameti (STUK) eksperdirühma juht Heikki Reponen ütles ajalehele, et Vene tuumaohutusametnikud teatasid reaktori probleemidest septembris. Samalaadsel põhjusel pidi Vene tuumaenergiaettevõte Rosenergoatom sel suvel sulgema Sosnovõi Bori esimese reaktori.
Grafiitvarraste paisumine on ohtlik, sest võib tekitada paindeid reaktori torustikus, kus olevaid kontrollvardaid kasutatakse tuumareaktsiooni reguleerimiseks, kirjutas ajaleht. Maksimaalne lubatud paine on 80 millimeetrit. STUK-ile ei teatatud painde praegusest täpsest ulatusest, kuid Soome tuumaohutusamet usaldab siiski Vene kolleegide otsust. Reponeni sõnul on venelased jõudnud järeldusele, et teise reaktori kahjustused on kerged ja see võib edasi töötada. „Usun, et otsus on tehtud piisava vastutustundega, nagu tehti ka esimese reaktori sulgemise puhul,” ütles Reponen. Järgmisi täpseid mõõtmisi tehakse ilmselt tuleval aastal, kui reaktor hooldustöödeks seisatakse.
Spiegeli kirjutisest selgub, et nii Soome Olkiluoto kui ka Rootsi Forsmarki tuumajaamades on õnnetuse vältimiseks ehk ohutusfunktsioonide taastamiseks kõigest alla kahe tunni aega, kui tuumajaamade elektrisüsteem täielikult rivist välja läheks või reaktorite jahutussüsteem üles ütleks.
STUK-i hinnangul käsitleb Euroopa Komisjoni raport, millele Spiegel tugines, Olkiluoto turvaohtusid ühekülgselt ja osa neist on Soome puhul äärmiselt vähetõenäolised või puhtalt hüpoteetilised. Suure maavärina või massiivse üleujutuse tõenäosus – nagu Jaapanis Fukushimas, mille tõttu Euroopa Komisjon tuumajaamade ohutusraporti telliski – on Soomes kaduvväike. Sellepärast on STUK-i hinnangul olulisem keskenduda sellistele ohtudele nagu tulekahju tuumajaamas, rektorite vananemine ja inimlikud vead.
Ühtlasi tunnistab STUK, et Spiegelis ohuna mainitud täieliku elektrikatkestuse vastu on astutud mõningaid olukorda parandavaid samme, kuid sellegipoolest on seegi oht väga väike, sest tuumajaamad saavad elektrit mitmest allikast.
Rootsis võttis sel nädalal tuumaohutuse teema jutuks ka keskkonnaühendus Greenpeace, kes avaldas raporti, milles väidab, et riigi tuumaelektrijaamade turvariskid on nii suured, et kõigi nende töö tuleks peatada.
„Me teeme lõpu müüdile, et Rootsi tuumaenergeetika on turvaline. Rootsi tuumajaamad on vanad, neil on suured turvariskid, puudu on nii inimesi kui ka oskusi ja toimub suurel hulgal intsidente,” ütles raportiga tegelenud Rolf Lindahl ajalehele Svenska Dagbladet.
Rootsi tuumajaamad oma kokku kümne reaktoriga on ehitatud 1970. ja 1980. aastatel. Ringhalsi puhul on varemgi hoiatatud, et sel ei ole piisavat kaitset maavärina ja üleujutuse vastu. Vastse raporti väitel ei pea loodusõnnetustele vastu teisedki tuumajaamad. Forsmark idarannikul peab vastu vaid 2,5-meetrisele veetaseme tõusule, mispeale diiselgeneraatorid seiskuvad. Oskarshamn on tõsistes raskustes, kui kaob elekter ja temperatuuri kontrollimise võime. Terrorirünnakutevastane kaitse on samuti kehv.
Volinik: turvalisust tuleb suurendada peaaegu kõikjal
Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Günther Oettingeri sõnul näitasid EL-i tuumajaamades tehtud uuringud, et ohutustaset tuleb tõsta peaaegu kõikjal. Tema sõnul ei vastanud paljud EL-i 132 tuumareaktorist rahvusvahelistele ohutusnõuetele, millega vastavusse viimine läheb maksma 10–25 miljardit eurot. Brüssel hindab tuumajaamade turvalisuse suurendamise plaani täitmist 2014. aasta keskel.
