Homses laupäevalehes LP: Vaiko Eplik oma instrumendis
„Vaiko Eplik 14“ oleks juba naeruväärne, leiab seitsmenda sooloplaadi kallal nokitsev muusik ja mõtleb, et ehk on pärast kümnendat sooloplaati aeg väljakujunenud mustri ära lõhkuda. Üheksanda järel tulev album nimega “Null” võtaks tehtu kenasti kokku ja seejärel leiaks ta oma haigusele uue ravi.
Või vahetaks haiguse mõne teise vastu. Ta tunnistab, et muusika tegemine on kui sõltuvushaigus ning iga kord, kui tal plaat on valmis saanud, on uue jaoks ka juba ideid või materjali olemas.
See mees, kes mängib oma plaatidel ise sisse pea kõik pillid ja laulab pea kõik hääled, on akadeemilises mõttes õppinud ainult klaverimängu. Kõik muu on tulnud töö käigus. Eplik ei pea end kitarristiks või klahvpillimängijaks või trummariks või lauljaks. „Ma olen helilooja ja produtsent, ehkki see on kole sõna. Minu instrument on minu stuudio,“ ütleb ta rahulolevalt oma instrumendis ringi vaadates.
Loe kogu lugu Vaiko Eplikust homsest laupäevalehest LP!
