Kui mais hindas president Vladimir Putini tegevuse heaks 69 protsenti vastanuist, siis novembri lõpus 45 regioonis toimunud küsitluses vaid 63 protsenti. Mais peaministri ameti Putinilt üle võtnud Dmitri Medvedev sai tollal heakskiitva hinnangu 64 protsendilt ja nüüd 54 protsendilt.

Levada keskuse direktori Lev Gudkovi sõnul on võimukandjate reitingu langus osa nüüdseks juba pikemast langustrendist, mis algas 2008. aasta sügisel.

„Kogunev ärritus on seotud rahulolematusega, et võim ei tule opositsioonile vastu, ei püüa teda kuulata, ei loo mingitki konstruktiivset dialoogi, vaid ainult ähvardab rusikaga ja püüab vastaseid hirmutada. Et režiim on oma võimalused ammendanud ja on praegu maa arengule piduriks – see arusaam esineb siiski harituma, aktiivsema ja kindlustatuma elanikkonna seas, eelkõige linnades,” selgitas ta BBC venekeelsele kanalile.

Televisioon on otsustav

Gudkovi sõnul levivad opositsiooni nõudmised ja loosungid järjekindlalt, kuid neil pole siiski otsest seost presidendi reitingu langusega. Seejuures jääb nende hulk, kes usaldavad opositsiooniliidreid, püsivalt kesiseks. Näiteks Vladimir Rõžkovi usaldab 1,9 ja Boriss Nemtsovi 1,2 protsenti venemaalastest. Hiljutistel opositsiooni koordinatsiooninõukogu valimistel enim hääli saanud Aleksei Navalnõi vastav näitaja on aga vaid 0,8 protsenti.

„Number püsib muutumatuna kuust kuusse, sest Navalnõi on populaarne ikkagi internetis. Föderaalsetesse telekanalitesse ta ei satu, aga see on elanikkonna põhimassile peamine infoallikas. Internetist võrguühiskonna tähenduses ei saa rääkida linnades, mille elanikkond on väiksem kolmest sajast tuhandest, aga see tähendab peaaegu kahte kolmandikku elanikkonnast,” selgitas Levada keskuse direktor.

Levada andmeil kasutab ühel või teisel moel internetti küll 54 protsenti rahvast, kuid aktiivseid kasutajaid pole rohkem kui kümme protsenti ehk umbes 10–15 protsenti täiskasvanud elanikkonnast.

Ühes oktoobrikuises usutluses NTV telesaates ütles Putin, et üldiselt pöörab ta küll reitingutele tähelepanu, aga peamine on talle oma „õigsuse sisemine tunnetamine”.