TÄISMAHUS: Eesti astub Brüsseli andmekaitsereformi vastaste hulka
Hulk EL-i liikmesriike üritab taas Euroopa Komisjoni andmekaitseplaani leevendada.
Selle nädala lõpus toimub Brüsselis justiits- ja siseasjade nõukogu istung, kus EL-i justiitsministrid arutavad taas volinik Viviane Redingu väljakäidud radikaalset andmekaitsereformi ettepanekut. Eesti Päevaleht kirjutas sel teemal pikemalt juba maikuus, kui Eesti andmekaitse inspektsioon tuli välja tõsiste kahtlustega, kas komisjoni andmekaitsereformi idee ka tegelikult seatud eesmärgid saavutab.
Eesti ametnikud kartsid, et pigem võib kasvada ettevõtluse andmekaitsega seotud halduskoormus ja regulatsioon võib muutuda senisest palju jäigemaks, sest komisjon tahaks selle kehtestada senise direktiivi asemel EL-i määruse vormis. (Direktiivi võtavad liikmesriigid üle oma seadusega, määrus kehtib nii, nagu see Brüsselis välja antakse – R. P.) Maikuus Eestit külastanud Reding lükkas kõik kahtlused ümber.
Ent nüüd on moodustunud selge liikmesriikide grupp, kes on Redingu plaanile põhimõtteliselt vastu ja kes soovivad direktiivi pehmemat varianti, mis jätaks riikidele ruumi eesmärkide saavutamiseks enda soovitud viisil. Eri andmetel kuuluvad nende riikide sekka kindlasti Ühendkuningriik, Taani, Sloveenia, Belgia, Ungari ja Rootsi.
Suurem halduskoormus
Neljapäeval algavale nõukogu istungile sõitev justiitsminister Kristen Michal andis eile Eesti seisukohtadest aru riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Rääkides pärast Eesti Päevalehega, kinnitas Michal, et reformi pehmendajate grupi liikmeks võib arvata ka Eesti valitsuse. „Me oleme kogu aeg olnud seda meelt, et väljapakutu pole piisavalt paindlik, ja soovinud määruse osade ümbertõstmist direktiivi,” selgitas Michal.
Ta lisas, et ta kavatseb kindlasti nõukogu istungil sõna võtta ja Eesti kriitilisi seisukohti selgitada. „Meil on mure seoses ettepanekust tuleneva halduskoormuse tõusuga, samuti ei tohiks uus regulatsioon saada liiga jäik.”
Peale eelmist justiits- ja siseasjade nõukogu istungit andis ka Reding mõista, et komisjon võib ministritele esitada uued ettepanekud, mis esialgu väga karmina väljapakutud andmekaitsereformi pehmendaksid.
See võib olla tingitud asjaolust, et kuigi komisjon tahtis andmekaitsereformi kiiresti ära teha, on see liikmesriikide aruteludes takerdunud. Michal tõi näiteks, et liikmesriikide töögrupid on alates veebruarist kuni praeguseni komisjoni ülipika määruse eelnõu 90 artiklist suutnud omavahel läbi arutada vaid 40.
