1150-ne Irboska upub rahasse ja porisse
„Nad ehitavad isegi pühapäeva öösel prožektorite valgusel,” imestab esimest korda Irboskasse sattunu jalatseilt pori kraapides. 14. sajandist pärineva kindluse taastamistöö käib tõesti ilmast ja valgusest hoolimata, sest korraldus näeb ette: 1. detsembriks peab kõik valmis olema. Muidu võib raha kaduda. Slaavi müstika paigas, kus aastail 1920–1944 oli Eesti Vabariik. Piiri asukohta, muuseas, teavad kõik kohalikud. Arutlevad, miks ei võiks seda ajalootähist ametlikult tähistada.
Suurejoonelised ehitustööd linnuses ja asula muuseumikompleksi rajamisel tähistavad Irboska 1150. sünnipäeva, mis möödus küll juba septembris. Venemaa president, kellele taheti kogu taassündinud ilu näidata, paraku kohale ei saabunud.
Käsu peale ja kiiresti
Kui mitmesse kaupmehehoonesse mahutatud muuseumikompleks hakkab ilmet võtma, siis kindlusemüüride all upuvad ehitajad porisse. Tähtaeg taob selga. Ja mitte üksnes Irboskas. Praegu juba möödunud juubeli puhul sai rahasüsti ka Pihkva Puškini-nimeline teater. Sealgi on remont pooleli. „Aastal 2010 saabus presidendi korraldus juubelit tähistada, lisandusid suured rahaeraldised valitsuselt ja oblastivalitsuselt. Kõik hakkas käima kiiresti, polnud enam aega projekte teha, kohe hakkasime ehitama. Projektid valmisid ehituse käigus,” räägib Irboska muuseum-kaitseala peavarahoidja Ljudmila Soldatenko uhkelt. Aga just projekti puudumist on ehitusspetsialistid ette heitnud. Kohalikud ei muretse. Kui raha poleks tulnud, oleks kõik ka ilma projektita lihtsalt lagunenud.
Idaviikingite rajatud
Laiemalt võttes on kõiges aga süüdi Rjurik, legendaarne, poolmüütiline varjaagide pealik, kelle vend Truvor olla rajanudki Irboska. Praegu nimetatakse 800 elanikuga Irboskat juba Vene riikluse hälliks, mistõttu slaavi patriotismi tõstev sünnipäev vajas loomulikult tähistamist.
Legendaarse Truvori võimalikku hauda tähistab hiigelsuur kivirist. Leidub kahtlejaid, kas Truvori haud on ikka see õige, äkki kummardatakse Truvorina kedagi teist kiviristi all. Pole välistatud, et rist toodi selle praegusele paigale hoopis mujalt.
Kokku kulub ainuüksi Irboska ja selle taristuga seotud projektidele 900 miljonit rubla ehk üle 20 miljoni euro. Selliseid riiklikke investeeringuid pole Irboska oma ajaloo jooksul kunagi näinud.
Pihkva oblasti asekuberner Sergei Pernikov rõhutas Irboska uuestisünnile viidates, et tegemist on turismitööstuse, oblasti ühe kolme vaala arendamisega. Teised kaks on põllumajandus ja transiit.
Paraku pole teede olukord veel see, mis turiste tooks. Kui välja jätta välismaalaste jaoks tasuliseks muudetud ja korda tehtud Petseri–Irboska tee ja föderaalmaanteed, koosneb muu kohalik teedevõrk pigem aukudest kui asfaldist.
