Loe homsest LP-st: Käbi Laretei eksklusiivintervjuu pansionaadist
Stockholmis elav pianist ja kirjanik Käbi Laretei, filmirežissöör Ingmar Bergmani kunagine abikaasa, on killuke kadunud maailmast, kus helistatakse lauatelefonile ja vahetatakse pikki kirju.
Millalgi novembri alguses ma helistasin Käbi Lareteile. Tema telefon oli päevi automaatvastajal ja ta hääl soovitas rootsi ja inglise keeles jätta teade. Et temaga kohtuda, vormistasin käsitsi vanamoodsa paberil kirja.
„Oi! Mul on nii kiire,” hõikas 90-aastane Laretei telefonis entusiastlikult, kui ta lõpuks toru võttis. Ta oli äsja kolinud, käsil on järjekordne raamat.
Kolm nädalat pärast telefonikõnet, käesoleva nädala alguses oli Stockholmis seitseteist külmakraadi. Tallinnas oli ilm palju mahedam. Käbi Laretei elab suures vanurite pansionaadis, mis asub Stockholmi südalinnas. Tema köögi ja kahe toaga korter asub majas, kus on terve ööpäeva kohal teenindav personal, kindlal kellaajal tuleb abiline toitu valmistama ja tuba kraamima.
Pärast pianistikarjääri on Käbi kirjutanud raamatud. Need räägivad külma sõja aegsest möödunud maailmast, kus helistatakse lauatelefonile, kallatakse kella viie ajal hõbekannust teed ja kus mehed kirjutavad naistele käsitsi pikki kirju.
„Kas tõesti on minu raamatud justkui teisest maailmast?” on Käbi siiralt üllatunud. Ta möönab: „Tõesti, kirjade kirjutamise komme kaob järjest. Mul on kõik kirjavahetused keldris alles, saatjate kaupa kokku seotud. Teinekord istun, vaatan ja imestan. Nagu see itaallane Pasinetti, kellega ma Venezias kokku sain.” (Pasinetti oli üks Käbi austajaid, kelle õde oli abielus Itaalia režissööri Michelangelo Antonioniga, enne kui Antonioni valis eesti taustaga itaalia näitlejanna Monica Vitti – H. K.) „Me kirjutasime pakkide viisi kirju, võtan need teinekord lahti ja imestan, et kuidas ta jõudis.”
