Kinnisvarahinnad tõusevad endiselt, ka müük edeneb
„Lõppevale aastale tagasi vaadates võib öelda, et kinnisvaraturu tervis on hea,” hindab Domus Kinnisvara elamispindade osakonna juht Rando Vanaveski. „Ostetakse nii kortereid kui ka maju, nii elamiseks kui ka investeerimiseks.”
Seda kinnitavad ka arvud: novembris tehti Tallinnas 670 korteri ostu-müügitehingut, mis on viimase nelja aasta rekord. Tehingute keskmine hind oli novembris 1105 eurot/m² (mullu novembris 1020 eurot/m²).
Tänavune kinnisvara-aasta kujunes oodatust veidi paremaks, arvab Rime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja Siiri Maask, aasta teises pooles elavnes turg märgatavalt. Põhjust näeb ta Eesti majanduse suhteliselt heas seisus. „Eesti Panga aruannetest on näha, et tõusnud on hoiuste arv, osa sellest rahast liigub tõenäoliselt ka kinnisvarasse,” oletab Maask.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Sooman ennustab, et suuremates linnades suureneb tuleval aastal tehingute maht 10–15%, sest üha rohkem inimesi pääseb kinnisvaraturul jälle löögile.
Maask ennustab tulevaks aastaks kinnisvara 3–4% hinnatõusu.
Elektri hind teeb ettevaatlikuks
Praegune ostja hindab tervikliku ja hea taristuga elukeskkonda, nõutud on uusarendused või 10–20 aasta eest ehitatud neljatoalised mõistlikus hinnaklassis, mõistliku suuruse (90–100 m²) ja kõrvalkuludega korterid.
Siiri Maask ütleb, et enim nõutav kaup tunduvad neljatoaliste seas olevat tunnustatud ehitaja (Merko, Remet jt) ehitatud säästliku energia-
režiimiga ja liiklusmürast eemal pikenevates majades asuvad uued või valmimisjärgus olevad korterid. Nende ruutmeetri hinnaklass on u 1650–1700 eurot.
„Näiteks Merko ehitatavas Räägu 9 korterelamus on kümnest nelja–viietoalisest korterist broneeritud kaheksa,” lausub Maask.
Rando Vanaveski kinnitab, et uute korterite järele on suur nõudlus. „Märkimisväärne on seegi, et üpris suur hulk kliente finantseerib ostu kas täielikult või suuremalt jaolt oma vahenditega. Eriti kehtib see uute korterite puhul,” räägib ta.
Ka „mägede” korteriturg on aktiivne. „Mõnele korterile oleme ostja leidnud mõne päevaga. Ühtviisi nõutud on korterid nii uutes kui ka vanemates majades,” ütleb Vanaveski.
Tõusvate energia hindade taustal pööratakse üha rohkem tähelepanu eluaseme ülalpidamiskuludele ja majade energiasäästlikkusele. „Raske on müüa väga madala energiasäästlikkusega maja, kus on elektriküte,” tunnistab Rando Vanaveski.
„Keegi pole aru saanud, kui palju elektri hinnad tõusevad ja tulevikus kõiguvad. Seepärast on inimesed elektriküttega elamispindade osas väga ettevaatlikud,” tõdeb ka Sooman. Väiksem on nõudlus tavapärasest suurema pindalaga kallimate korterite järele. Samuti kitseneb ostjaskond juhul, kui sisekujundus erineb oluliselt n-ö Skandinaavia keskmisest.
Üüriturg
Sooman pakub, et korteriomanditehingute kasvu arvel hakkab üüriturg pigem langema, ent hinnatõusu võivad endale lubada väikeste kommunaalkuludega ja heas korras ruumide omanikud. Kõrgete kommunaalkuludega korterite üürihindu ootab aga Soomani sõnul ees langus.
Tartu, Pärnu, Viljandi kinnisvaraturg
Tartu: aktiivseim sektor oli tänavu korteriturg, mis ületas nii tehingute mahult kui ka keskmiselt hinnalt mullust aastat (nt novembrikuu korteritehingute keskmine hind oli tänavu ligi 9% kõrgem). Mullu tehti Tartus 1010 korteri ostu-müügitehingut, tänavu oli neid novembri seisuga 1291. Kõige suurem nõudlus on uute, väga heas seisukorras ja hea asukohaga korterite järele.
Huvi on väike halvas seisukorras elamus asuvate remonti vajavate korterite ja suurte kommunaalkuludega elamispindade vastu.
Pärnu korteriturg on tänavu olnud üsna hüplik: tehingute hulk ja keskmine hind on liikunud üles-alla. Novembrikuu lõpuks kogunes korterite ostu-müügitehinguid 572, mullu terve aasta peale 431.
Ostjad pööravad tähelepanu nii ehituskvaliteedile kui ka asukohale. Maamajade ja talukohtade vastu tunnevad huvi põhiliselt eestlased, linnamajade vastu aga ka välismaalased.
Viljandi kinnisvaraturg sarnaneb nii tehingute mahu kui ka hinna poolest mullusega. Remonti vajavate majade hinnad jäävad Viljandi linnas 40 000–65 000 euro hinnaklassi, remonditud ja heas seisukorras majade hinnad on 65 000–95 000 eurot. Uuselamutega on Viljandi linnas ja lähipiirkonnas tehinguid tehtud 95 000–100 000 euroga.
Suhteliselt palju tehinguid on Viljandimaal tehtud maatulundusmaaga. Eelmisel aastal oli neid kokku 449 tehingut, tänavu juba 512 tehingut ja märgata on ka u 5% hindade tõusu.
Tallinna kinnisvaraturu kohta nendib Sooman huvitavat tendentsi, et kui varem käis hinna üle kauplemine, siis nüüd on tekkinud aktsepteeritav hinnatase, mille puhul kinnisvara müüakse kahe-kolme kuuga.
Allikad: Domus Kinnisvara ja Pindi Kinnisvara
