Loe homsest laupäevalehest LP Maria Avdjuško pöörasest armumisest
Seejärel leida näitlejad, kes filmi sobiksid. Ning siis juhtida elu võtteplatsil. Filmide tegemine on Maria Avdjuškole pääsetee, hingeravim aegadeks, mil on raske (loe: tööd teatris pole). Sest teatris on naistel raskem kui meestel, ütleb ta. „Rolle on meestele rohkem ja nad on rohkem nõutud. Palka saavad ka mehed rohkem kui naised.“ Kuidas Maria rasked ajad teatris üle elab – kui ühe tüki peale on üks 40-50-aastase naise roll ja see ei kuulu talle? „Ega ma teagi, kuidas selle üle elan. Teatrile mõtlen üldse teatud kurbustundega. Võibolla ongi minu „parem enne“ möödas... Aga ma tunnen jätkuvalt väga suurt rõõmu proovis nende inimestega koosolemisest,“ tunnistab Maria Avdjuško. Kui näitlejal teatris tööd pole, on oht vaimselt murduda. „Kunagi oled ju meeletult kiita saanud. Seejärel on sind maapõhja tallutud.“ Lisaks veel pidev ebakindlus tuleviku ees – selle nimel, et saada üks kandev roll etenduses oled valmis end laskma aastaid alandada... „Nii et kas lõpuks teater teeb neid inimesi õnnelikuks, kes seal töötavad?“ küsib Maria.