Mall Villemi: Tallinna ühistranspordivõrk vajab põhjalikku optimeerimist
Tallinna ühistranspordi liinivõrku on alates 1960-ndate lõpust kuni 1990-ndate alguseni optimeeritud neli korda, kuid kunagi ei ole realiseeritud tulemusi tervikuna. 1989.–1990. aastal tehtud uuringu tulemusi oldi valmis ellu viima, kuid 1991. aasta taasiseseisvumine muutis elu- ja töökohtade seoseid tunduvalt (suleti suured tehased Koplis jne). Selle tõttu ei olnud valminud võrk enam otstarbekas.
Üldlevinud on tõdemus, et ühistranspordi liinivõrku tuleks optimeerida iga 10–15 aasta tagant. Seega oleks nüüd viimane aeg Tallinnas see töö ette võtta.
Teenindustaseme plaanimine toetub infole sõiduki täituvusest. Seda infot saab visuaalse vaatluse ja sõitjate loendusega. Praegu tehakse loendusi elektrooniliste seadmetega. Tallinnas on 35 ühissõidukil (23 bussil, neljal trammil ja kaheksal trollil) elektroonilised loendurid. Uus sõidu eest tasumise süsteem võimaldab samuti sõitjaid loendada, s.t määrata sõidukite täituvust. See info on piisav sõiduplaanide kavandamiseks.
Kuid perspektiivseks plaanimiseks jääb sellest infost väheks. On vaja infot selle kohta, kust kuhu inimesed sõita sooviksid. Marsruutide ja liinide projekteerimisel ja plaanimisel tuleb leida tasakaal mitme konfliktse eesmärgi vahel. Selleks vajalik andmebaas on väga suur ja moodsad optimeerimismudelid on kallid. Vaja on ka teadmisi kõige selle tegemiseks. Kõik kokku tähendab väga suuri rahalisi kulutusi, aga kui töö on tehtud kõikide reeglite järgi (ka alternatiivide tasuvusanalüüs), siis saab ühiskond kasu suuremast ühistranspordi- ja väiksemast autokasutusest. Tallinna praegune ühistranspordivõrk ei ole kindlasti optimaalne.
Mall Villemi, TTÜ logistikainstituudi emeriitdotsent
