Nimelt ei tekita senaator John Kerry määramine Hillary Clintoni asemel välisministriks suuremat kriitikat ega vastuseisu. Obama esimese valiku, USA-d ÜRO-s esindava Susan Rice’i puhul selgus juba sügisel, et tema kandidatuur ei pruugi suure tõenäosusega läbi minna, ning Rice loobus. Niisiis lähevad USA välispoliitika ohjad pärast kahte naist – Clintonit, kes lubas algusest peale olla ametis ühe perioodi, ja George W. Bushi teisel ametiajal ministriks olnud Condoleezza Rice’i – mõneks ajaks mehe kätte.

Panetta pensionile

Seega on Obama teise ametiaja julgeolekupoliitiline tuumik-trio sõna otseses mõttes meeskond. Obama soovil peaks 40 aastat riiki teeninud ja nüüd pensionile jääva Leon Panetta asemel kaitseministriks saama vabariiklane Chuck Hagel ning Luure Keskagentuuri (CIA) direktoriks praegune presidendi terrorismivastase võitluse nõunik John Brennan.

Mõlema puhul on juba tulnud ja küllap tuleb veelgi kriitikat, kuigi enamiku vaatlejate meelest saavad nad senatis vajaliku ametisse kinnitamise kätte, et siis tegeleda Süüria kodusõjaga, Iraanist ja Põhja-Koreast tuleva ohuga, USA vägede Afganistanist taandumisega ja nii edasi.


John Brennan

Droonirünnakute eestkõneleja luure-agentuuri juhiks

Veerand sajandit CIA-s ametis olnud John Brennan oli presidendiks valitud Barack Obama esimene kandidaat luureameti direktori kohale 2008. aasta sügisel, kuid ta taandas end pärast liberaalsetes ringkondades lahvatanud kriitikat. See puudutas terrorismikahtlusega vahistatute vastuolulisi, nn intensiivistatud ülekuulamisvõtteid, mida paljud pidasid piinamiseks. Brennanile heideti ette kui mitte nende võtete heakskiitmist, siis liialt jõuetut hukkamõistu küll.

Nüüd esitas Obama 57-aastase Brennani uuesti CIA direktori kandidaadiks, kuna novembris astus sellelt kohalt ootamatult tagasi armuafääri sattunud David Petraeus. Eks need Bushi-aegsed ülekuulamisvõtted kerkisid nüüd teemaks tema sobivuse vaagimisel. Kuid on ka uuemaid vastuolulisi asju, mis küll ilmselt ei maksa Brennanile CIA juhi kohta nagu nelja aasta eest. Tollal määras Obama Brennani oma terrorismivastase võitluse nõunikuks ning Obama esimesel ametiajal kujunes temast üks presidendi lähemaid võitluskaaslasi.

Haruldane avalik õigustus

Ja ühtlasi Obama kõige vastuolulisema terrorismivastase võitluse meetodi – välismaiste droonirünnakute – kõige avalikum kaitsja. Mehitamata lennumasinatega terrorismis kahtlustatavate tapmine on paljude hinnangul seadusvastane ning toob rünnakute taotletud täpsusest hoolimata kaasa tsiviilelanike hukkumise.

Möödunud aasta aprillis kaitses Brennan avalikult droonirünnakuid ja nende legaalsust rahvusvaheliste seaduste seisukohalt. See oli suhteliselt haruldane õigustus valitsusametnikult salajastele operatsioonidele, mille toimumistki pole CIA otseselt ja ametlikult tunnistada tahtnud.



Vabariiklane kaitseministriks

Kaks ametiaega Nebraskat esindanud vabariiklasena senatis olnud Chuck Hagelit Pentagoni bossiks esitades märkis demokraadist president, et jätkab sel moel traditsiooni, mida tegelikult oleks Washingtonis rohkemgi vaja järgida. „Kui asi puudutab meie maa kaitsmist, siis ei ole me demokraadid või vabariiklased, vaid me oleme ameeriklased,” ütles Barack Obama.

Kuid asjaolu, et Hagel on vabariiklane, ei taga talle kõigi vabariiklastest senaatorite toetust ning n-ö omamehest presidendi valikuga ei pruugi olla päri ka osa demokraatidest.

Isepäised seisukohad

Hagel pole olnud just vabariiklaste peavoolu poliitik ning tema varasemad seisukohad nii Iisraeli, Iraagi kui ka Iraani asjus ärritavad paljusid. Need ongi temavastase kriitika seni peamised punktid.

Hoopis andestamatum on aga paljude jaoks see, et Hagel on kritiseerinud „juudi lobi” võimu Washingtonis. Nii mõnigi tema kunagine kolleeg senatis on endiselt nördinud ka selle pärast, et kuigi Hagel algul hääletas 2003. aastal Iraagi-invasiooni poolt, sai temast peagi vabariiklasest presidendi vallandatud sõja äge kriitik. Ja paljud peavad sobimatuks nõrkuseilminguks sedagi, et Iraanile aina uute sanktsioonide kehtestamise asemel on Hagel pidanud vajalikuks USA ja Iraani läbirääkimistelaua taha istumist.

Hageli sõnul on teda lihtsalt valesti mõistetud. Sel nädalal ütles ta, et on korduvalt ilmutanud „ühemõttelist, täielikku toetust Iisraelile” ja et ta „on öelnud palju kordi, et Iraan on terrorismi sponsorriik”. Ta kinnitas, et ei toetanud ühepoolseid sanktsioone Iraanile, kuna nood oleksid USA isoleerinud, kuid praegusi ÜRO kaudu kehtestatud mitmepoolseid sanktsioone toetab küll.


Lojaalne liitlane välisministriks

Jäänud 2004. aasta presidendivalimistel napilt alla George W. Bushile, pühendus John Kerry välispoliitikale ja temast sai varakult üks Obama lojaalsemaid toetajaid. Nüüd premeerib president viiekordset Massachusettsi senaatorit, senati väliskomisjoni esimeest Kerryt, esitades ta Hillary Clintoni järglasena välisministriks.

Clintoni kui Obama esimese valitsuse kõige populaarsema ja väljapaistvama ministri kingadesse astuda võib olla suhteliselt suur väljakutse igaühele. Kui aga Clintoni edu aitas polsterdada tema peaaegu staaristaatus endise esileedi, senaatori ja presidendikandidaadina, siis 69-aastasele Kerryle võivad ametis abiks olla lähedased sidemed presidendiga.

Nii nagu John Brennan oli Obama esimene valik CIA direktori kohale nelja aasta eest, nii olevat väidetavalt Kerry olnud tollal favoriit välisministri ametisse. Eelvalimistel, kus teadagi heitlesid Clinton ja Obama, andis Kerry õige varakult oma toetuse viimasele. Kuid üllatuslikult otsustas Obama hiljem oma välisministriks valida endise rivaali, mitte aga toetaja.

Tähtis abiline senatis

Clintoni eelistamisest hoolimata kujunes Kerryst presidendi tähtis liitlane senatis ja Obama valitsuse poliitika tugev toetaja peaaegu kõigis välispoliitilises küsimustes.